Eesti-Läti matkatee, mis viib Paldiskist Liepajasse mööda mereranda, avanes laupäeval suure ühisrännakuga.
Laupäeva hommikul läks Läti lippude lehvides Lepanina hotellist Heinaste poole teele paarisajaliikmeline matkaseltskond. Ilm oli ilus, päisepaisteline, aga tuuline. See oli vahva päev, et kõndida umbes 15 kilomeetrit mööda pehmet liiva ja okkaseid metsateid Heinastesse (Ainažisse). Ranniku matkatee, mis Läänemaalegi ulatub, on tähistatud jämedate postidega. Põhiliseks orientiiriks on viitade asemel tänapäeval telefonikaardirakendused.
Matkale eelnes konverents Lepanina hotellis. Konverentsil kõnelesid peamiselt lätlastest eksperdid oma kogemustest matkatee rajamisel. Matkaja Juris Smaļinskis assotsiatsioonist Lauku Ceļotājs rääkis, kuidas ta matkas koos kaaslastega 1200 kilomeetrit Leedu-Läti piirilt Tallinnani. Mererand pakkus matkajale meeldivaid üllatusi fossiilide ja merevaiguna, aga ka takistusi – väikesi ojasid, tuulemurde. Smaļinskise matk tõi Läänemaal osalema ka siinsed tursimi- ja arendustöö korraldajad. Käidi nii Dirhami kohvikus kui ka vaadati Matsalu märgaladel tuhandeid rändlinde.
Matkatee ühisrännaku lõpp oli väsitav. 15 kilomeetrit pehmel liival nõuab head ettevalmistust, see-eest ootas lõpp-punktis maitsev kuum supp. Pakkuda oli nii lihaga kui ka taimetoitlastele sobivat suppi. Kui supp söödud, oli veel jõudu minna kõndima Heinaste muulile. Tuul räsis, aga matkaja sellest ei hooli.
Ranniku matkarada on osa Euroopa pikamaarajast E9, mis algab São Vicente neemel Portugalis. Ranniku matkarada algab Leedu-Läti piiril Nida külas ja lõppeb Eestis Tallinna sadamas. Lätis on ta tuntud kui Jūrtaka ehk mereäärne rada, Eestisse jõudes saab nimeks Ranniku matkarada. Marsruudi kogupikkus on 1200 km, millest 580 km kulgeb Lätis ja 620 km Eestis ning see on läbitav mõlemas suunas.
