Koalitsioonierakondade esindajad leppisid esmaspäeva õhtul kokku, et pensionireform tuleb ühes osas ning vabanevat raha kasutatakse pensionite erakorraliseks tõstmiseks, kirjutab ERR-i uudisteportaal.
Pensionireform tuleb kokkuleppe kohaselt ühes osas, mis reguleerib nii teisest pensionisambast lahkumise kui ka kogutud raha väljamaksmise. Raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionite erakorraliseks tõstmiseks.
Rahandusminister Martin Helme ütles ERR-ile, et eesmärk on võtta seadus vastu sügisesel istungjärgul, mis tähendaks, et seadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2020 ning järgmisest aastast võiksid inimesed saada teha avaldusi teisest sambast välja astumiseks või maksete peatamiseks.
Isamaa juht Helir Valdor Seederi sõnul peaksid väljamaksed teisest sambast algama hilisemalt kahe aasta jooksul.
Iga inimese palga pealt makstakse sotsiaalmaksu 33 protsenti. Sellest 20 protsendipunkti läheb riiklike pensionide maksmiseks. Kui inimene on liitunud teise pensionisambaga, siis maksab ta oma palgast 2 protsenti pensionifondi. Riiklikult suunatakse sinna lisaks veel 4 protsendipunkti sotsiaalmaksust, nii et selle inimese tulust võetakse pensionite maksmiseks 16 protsenti palgast. Kui inimesed lahkuvad teisest sambast, siis riigi kasutatav maksutulu kasvab.
Koalitsioonierakondade kokkuleppe kohaselt kasutatakse sotsiaalmaksutulu kasvu erakorraliseks pensionitõusuks, kuigi seadustena käsitletakse neid erinevalt.
Et siis töötaja panus arvestatakse protsentides ja riigipoolne protsendipunktides.
Ühtlasi tuleks oluliselt rohkem vahendeid suunata vältimatu- jms sotsiaalabi programmidesse, sest eluheidikute arv kasvab edaspidi drastiliselt.
Milleks eluheidikuid turgutada?