Haapsalu linnuse muuseumi ligi kaks aastat kestnud uuenduskuur on lõppenud ja tänasest on muuseum taas avatud.
Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Toomingu sõnul algasid ettevalmistused tegelikult juba üle viie aasta tagasi. „Toona alustasime sellest, mida me tahame piiskopilinnuses näha ja mida muinsuskaitse meil lubab teha. Kui saime teada, mida üldse tohib, läksime riburada edasi,” meenutas Tooming. Linnuse uuendamisega tegeles kõigi nende aastate jooksul üle saja inimese.
Ehitustööd läksid lahti 2017. aasta detsembris ja algasid lammutamisega. „Maha tuli võtta 1980.-1990. aastatel lisandunud kihistused, mille alt tuli välja väga huvitavaid arheoloogilisi leide,” ütles Tooming. Ära lammutati nõukogude aja lõpus pandud betoonist vahelaed ja siseõue terrasside varikatused. „Varemed on nüüd paremini näha,” ütles Tooming.
Muu hulgas tehti põhjalikud kliimauuringud, mille põhjal valmis uus küttesüsteem. „Linnust köeti viimati 17. sajandil, meie aga tahtsime, et ta oleks köetav ja aasta ringi kasutatav,” ütles Tooming.
Toomingu sõnul on huvi uuenenud linnuse vastu väga suur. „Turvamehel on kibedad päevad, peab seisma ja järjest inimestele ütlema, et veel ei pääse sisse,” ütles Tooming. „Paljud on kahetsenud, et peavad enne Haapsalust ära sõitma, kui me avame.” Tooming lubas, et homme pääsevad linnusesse kõik, kes vähegi tahavad.
Uus muuseum tutvustab linnuse ehitus- ja ajalugu, Haapsalu linna tekkimist ja esimesi sajandeid, Saare-Lääne piiskopkonna valitsejaid ja toonast elu-olu. Väljapanek hõlmab kaks korrust. Et möödunud aegu hoomata, saab ise käed külge panna – näiteks proovida, kuidas töötasid keskaegne tõstesild ja värava langevõre.
Uurida saab 14. sajandi alguse mehaanilise kella täpset koopiat ja püssirohuveskit, selga proovida keskaegset turvist ja katsuda keskaegseid relvi.
Haapsalu piiskopilinnuse renoveerimine läks maksma 5,5 miljonit eurot, millest 3,2 miljonit eurot andis EAS.
Fotod: Arvo Tarmula
Tore et midagi tehakse aga… kas linnus ei ole muinsuskaitse(vms) objekt ja kui on miks soperdatakse klaasi ja musta raud trepiga.Miks ei taastata originaali.Klaasi,rauda ja betooni näeb igalpool tänapäeva ehitistes.
See vana puidust trepp mis läks vaateplatvormile sobis vähemalt paekiviga kokku ei ´´karjunud´´näkku.
Huvitav, kas oleksid ikka julgenud ja suutnud mööda puuredeleid sellise tiiru teha, nagu see praegu võimalik on, ah, Tarzan?
möögad olid ka vanalajal rauast ju, aga mitte puust, nii et sobib väga hästi kokku
Sobivuse üle jääb alati vaidlemise koht alles, aga ikka turvalisuse peale on vaja mõelda. Iga vana asi ei ole tänapäeval enam võimalik algupäraselt säilitada. Mul väga hea meel samuti, et üks suur asi sai korda ja lagunemisest päästetud, kindlasti lähen ja külastan. Usun juba ette, et sai ilus asi, aitäh!!