5

Kes peaks mõtlema raha tähtajalisele hoiustamisele?

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kristiina Toomei. Foto: erakogu
Kristiina Toomei. Foto: erakogu

Investeerimine on muutunud uueks trendisõnaks, raha paigutamine hoiustele aga jäänud seejuures veidi tagaplaanile ning sellega seoses esineb ka mitmeid eelarvamusi. Tegelikult on tähtajaline hoiustamine riskivaba viis raha eesmärgipäraseks kogumiseks ja tulu teenimiseks, räägib Holm Banki hoiuste tootejuht Kristiina Toomei.

Tähtajalise hoiuse plussiks on muutumatu intressimäär ning hoiustajale on garanteeritud summa. Hoiuse väljavõtmisele kehtiv tähtaeg võib küll tunduda ebavajaliku piiranguna, aga samas aitab täita oma eesmärki – kindlustada, et kogujal on lihtsam panna vastu kiusatusele raha ära kulutada.

Millised on hoiustamisega seotud eelarvamused?

Üks peamisi hirme, mis esineb seoses raha hoiustele paigutamisega, on kartus oma rahast lihtsalt ilma jääda. Oluline on teada, et pankade hoiustele paigutamisel seda ohtu aga ei ole, sest pankadele kehtivad ranged kapitali- ja tegevusnõuded, mille üle teostab järelevalvet finantsinspektsioon. Pankade poolt pakutavad hoiused on tagatud ka riikliku Tagatisfondi poolt 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta, mis tähendab, et isegi kui pank tegevuse lõpetab, siis hoiustaja oma raha ei kaota.

Teine enam levinud hirm on hoiustamisega kaasnevate kulude kohta – kardetakse, et hoiustele lisanduvad n-ö peidetud tasud, mis „söövad“ kogutud intressitulu ja hoiusele paigutatud säästud. Tegelikult ei kaasne hoiuse avamisega pangas ei lepingu- ega hooldustasusid ning lubatud intressitulu on garanteeritudhoiustajale täies ulatuses ilma, et pank sellest hiljem midagi oma kulude katteks vähemaks võtaks. Küll aga tuleb arvestada, et pankadel on kohustus eraisikust hoiustaja teenitud intressitulust tulumaks kinni pidada.

Kuidas hoiustamine toimib?

Hoiuste kaasamine ja laenude andmine on pankade ühed peamised funktsioonid. Need on omavahel katihedalt seotud: kliendid hoiustavad pangas oma säästusid, et nende pealt intresse teenida,pank laenabsaadud raha uuesti eraisikutele ja ettevõtetele välja, kogudessellelt laenuintresse. Seega tuleneb hoiustamisel kogunev intressitulu sama panga poolt antud laenudele lisanduvatest intressidest.

Kui tähtajalised hoiused Eesti pankades enamike tingimuste osas väga ei erine, siis pakutava intressimäära osas on erinevusedkohati lausa mitmekordsed. Kuna suuremad pangad ei vaja laenude andmiseks lisaressursse, ei ole neil vaja ka agressiivselt hoiuseid kaasata, mistõttu pakuvad nad enamasti madalamat intressimäära, mis ka pikemaajaliste hoiuste puhul on nullilähedane. Väiksemad pangad, kes on aktiivses kasvufaasis ja vajavad rohkem ressursse kaasamiseks, pakuvad oma hoiustele ka oluliselt paremat intressi. Näiteks pakub Holm Bank praegu tähtajalisele hoiusele intressimääraks 2,5% aastas, mis on parem kõikide teiste pankade tähtajaliste hoiuste pakkumistest.

Miks peaks üldse hoiustama?

Tähtajaline hoius ei tee rikkaks, aga aitab juba kogutud raha eesmärgipäraselt säilitada ning lisaks seda kasvatades ka inflatsiooni vastu võidelda. Raha fondidesse või aktsiatesse investeerides võib küll rohkem teenida, aga mõnikord on potentsiaalsest tootlusest olulisem, et raha oleks investeeritud riskideta ja selle väärtus ajas ei väheneks. Hoiustamise eeliseks investeerimise ees on ka see, et hoiustamine on lihtne ning ei eelda kliendilt finantsalaseid teadmisi ega kogemusi.

On palju situatsioone, mil raha paigutamine tähtajalisele hoiusele kasuks tuleb. Näiteks, kui on vaja koguda raha sihtotstarbeliselt mõne suurema kulutuse jaoks, nagu uue kodu sissemaksuks, unistuste reisiks ja remonditöödeks. Samuti siis, kui on soov hoida ja kasvatada sääste võimalike ootamatute kulutuste tarvis (n-ö meelerahufond), oma laste tulevikuks või enda täiendavaks pensionirahaks.

Seejuures on nn meelerahufond üks järjest populaarsemaid põhjuseid tähtajalise hoiuse avamiseks, sest kindlaksmääratud hoiusetähtaeg aitab säilitada enesekontrolli, kuid samas on tõelise vajaduse tekkimisel võimalik kokkuleppel pangaga ka enne tähtaega oma hoiuskatkestada ja põhisumma kasutusele võtta. Hoiuse ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel rakendavad pangad üldjuhul küll lisatasu, mis on õnneksvõrdlemisi väike protsent hoiuse summast. Oluline on aga arvestada, et lisatasu konkreetne protsent võib pankade vahel erineda ja seega on siiski kasulik eelnevalt tutvuda erinevate hoiuste tingimustega.

Millal tasub siis hoiustamisele mõelda? Tegelikult alati siis, kui arvelduskontol on vaba raha, mis seisab niisama. Raha tasub enda jaoks tööle panna, ning tähtajaline hoiustamine lihtsalt on üks kergemaid ning ohutumaid vahendeid oma rahaga lisatulu teenimiseks.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
juss
juss

Alustavale pangale on ju raha vaja!

Annetage
Annetage

Lääne Eesti pangale!

Vile
Vile

Inflatsiooni vastu tähtajaline hoius küll ei kaitse.

Kodanik
Kodanik

90 nendatel võibolla oli mõtet tähtajalisel hoiusel. Praegu ei saa eriti midagi. Ja riik võtab veel saadud tulu pealt maksu.
Maksa pangale veel peale, et raha nende käes on. Seb võtab isegi konto omamise eest tasu isegi kui pangakaarti ei ole.

ikka
ikka

millest muidu pankur elatub

wpDiscuz