Märt Ots: Eesti Post küsib riigilt võimalikult suurt toetust

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et Eesti Posti majanduslik olukord on hea, aga äriühinguna tahab firma kojukande eest küsida riigilt võimalikult suurt dotatsiooni.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, kas amet on hinnanud Eesti Posti majandustegevust?
Me hindame seda üldises plaanis. Kuna meie vastutusvaldkonnas on universaalne postiteenus ehk kirjad ja ajalehed, siis oleme vaadanud pigem sellest aspektist.

Kui hea on Eesti Posti majanduslik seis?
Minu hinnangul on Eesti Post heas majanduslikus seisus. Nad on olnud edukad pakiturul, kasutusele võtnud uued postiautomaadid, uue tehnoloogia. Midagi kurta siin küll ei ole.

Miks siis Eesti Post räägib universaalse postiteenuse kahjumlikkusest ja kasutab iga võimalust selle pealt kokku hoida?
Eesti Post on äriühing. Kuna riik universaalset postiteenust subsideerib, sellele peale maksab, siis on täiesti normaalne, et teenuse osutaja tahab näidata, et selleks oleks veel rohkem raha vaja. See on inimlik. Kui on võimalik midagi küsida, siis üritatakse seda maksimaalselt teha.

Missugune on teie hinnangul Eesti Posti töö kvaliteet?
Konkurentsiamet on Eesti Posti teenuste kvaliteeti hinnanud pidevalt. Kuni selle aastani ei ole me saanud teateid, et kvaliteet oleks küsitav. Tõsised signaalid on tulnud nüüd viimase paari kuu jooksul ajakirjanduse kaudu. Selle alusel oleme algatanud järelevalvemenetluse ja kontrollime esitatud väiteid põhjalikult.

Te mõtlete postkontorite sulgemist?
See puudutab kojukande kvaliteeti. Postkontorite arv on pandud paika ministri määrusega. Postkontoreid on isegi rohkem, kui neid peaks määruse järgi olema.
Aga mida me hakkame põhjalikult kontrollima, on posti kojukanne. Ajakirjandus on avaldanud väiteid, nagu lõpetataks kojukanne üldse ära, samuti väiteid, et teenuse kvaliteet on kehv – et ajalehed ja kirjad ei jõua õigeaegselt kohale.

Kas kaebusi on tulnud ka otse eraisikutelt?
Järelevalve aluseks on ikkagi ajakirjanduses ilmunud lood. Üksikisikute poolt tuleb ikka aeg-ajalt kaebusi – kas on postipakis midagi purunenud või kiri kaduma läinud. Niisugust suurt ja laiaulatuslikku probleemi, nagu on nüüd välja tulnud ajakirjanduse kaudu, ei ole meil seni ilmnenud.

Kui kaua võtab Eesti Posti suhtes algatatud järelevalve aega?
Kaks kuud, võibolla rohkem. Seda tuleb teha põhjalikult.

Mida te arvate Eesti Posti plaanist kojukanne üldse ära lõpetada ja asendada postkastid automaatidega?
See ei ole võimalik. Sellist plaani ei saa teostada. Me elame küll suuresti digitaalses maailmas, aga sealt saame me ainult infot. Inimene ei ela ainult infost. Me vajame toitu, riideid, igasuguseid muid asju. See tähendab, et peab säilima teenus, kus inimesele tuuakse midagi koju kätte – olgu siis ajalehed ja kirjad või internetist tellitud kaup. Praegu selline turg pigem intensiivistub. Internetist tellitakse üha rohkem. Suuremate asjade puhul võib tõesti kasutada ka pakiautomaati, aga kojutoomise teenus säilib ja laieneb. Just kojutoomine on tulevikusuund.

Nii et ajalehed ja kirjad tuleb ikkagi postkasti tuua?
Absoluutselt. See on seadusega sätestatud. Ühiskond ei ole valmis kojukandest loobuma isegi juhul, kui seda seaduses kirjas ei oleks. Peale selle ei salli maailm tühja kohta – kui see teenus kaoks, siis tekiks see uuesti.

Praegu on käimas konkurss universaalse postiteenuse pakkuja leidmiseks. Kas Eesti Post on teinud konkurentsiametile ettepanekuid või avaldanud survet, et konkursi tingimusi muuta?
Konkurentsiametile ei ole mõtet survet avaldada, sest amet tingimusi ei loo. Need on kirjas postiseaduses, täpsustatud tingimused on kirjas ministri määruses. Meie seadust ei loo.

Kas postiseadus vajaks muutmist?
Üldjoontes mitte. Seal oleks ehk üksikuid aspekte, mida täpsustada, näiteks automatiseerimine ja protsesside kiirendamine, aga praegune postiseadus töötab. Kui seda ei muudeta, siis ei juhtu midagi. Postiteenus jätkub.

Pärast haldusreformi on hajaasustusega suured vallad sattunud halba seisu, sest postiseadus näeb ette ühe postkontori kohaliku omavalitsuse kohta. See võimaldab uutes suurtes valdades postkontoreid kinni panna.
Võrgustik kui selline tuleks kindlasti üle vaadata ja läbi arutada, kui palju postkontoreid vaja läheks.

Kas teie hinnangul on praegu mõnes Eesti piirkonnas postiteenuse kvaliteet kehvem kui mujal?
Kui me oleme teinud kvaliteedikontrolli, siis üle Eesti. Ei ole tähele pannud, et mõnes regioonis oleks ta olnud tunduvalt halvem.

Eesti Post on tahtnud laupäevast kojukannet lõpetada. Kas ajalehed ja kirjad peaksid postkasti tulema viis või kuus korda nädalas?
Kirjad tuleb postkasti viia viis päeva nädalas. Mis puudutab ajalehti, siis see sõltub täiesti nõudlusest. Kui päevalehed ilmuvad kuus päeva nädalas, siis need tuleks postkasti viia. Päevalehte tahab inimene hommikuti lugeda.

Kas sama päeva hommikul?
Kindlasti. Ajalehtede kojukanne sõltub trükimeedia tulevikust. Kui lehed hakkavad ilmuma viis päeva nädalas, siis piisab viiest korrast. Seniajani, kui suured üleriiklikud lehed ilmuvad kuus päeva nädalas, tuleb need ka kuus päeva nädalas postkasti viia.

Kas Eesti üldse vajab postkontorite võrku?
Vajab ikka, aga üle tuleks vaadata automatiseerimise tase. Kui meil on pakiautomaadid, kus inimene teeb kõik toimingud ise, siis miks ei võiks meil tulevikus olla automatiseeritud postkontorid, kus ei ole töötajat? Saab kirja või pakki saata, marke osta, aga see kõik on automatiseeritud. See hoiaks kõvasti kulusid kokku.

Ainus, keda automatiseerida ei saa, on siis postiljon, kes toob ajalehed koju?
Lähitulevikus kindlasti mitte, aga võibolla 20 aasta pärast toob ajalehti robot.