Haapsalu on linn, millel on märkimisväärne ajalugu, linn, millel on ka oma lugu – legend. Haapsalust on saanud ka muinasjuttude pealinn – siit on võrsunud Sten Roosi muinasjutuvõistlus, siin peetakse muinasjutukonverentsi. Sõnas ajalugu on samuti sees sõna lugu. Kõik see näitab, et Haapsalu on lugudest lahutamatu.
Tänasel (24. mai) muinasjutukonverentsil rõhutasid mitmed esinejad – Piret Päär, Ilmar Tomusk, Valdur Mikita jt – lugude ja muinasjuttude erilist tähtsust inimese arengule. Ilmar Tomusk tegi lausa ülevaate teaduse seiskohtadest võrdluses lugude maailmaga. Nii tema kui ka mõni teinegi esineja tõi esile Ensteini mõtet: „Kui tahate, et teie lapsed oleksid intelligentsed, siis rääkige neile muinasjutte. Kui soovite, et nad oleksid veelgi intelligentsemad, siis rääkige neile veel rohkem muinasjutte.“ Olles emakeeleõpetaja, olen need mõtted juba mõne aasta eest ka oma klassi seinale riputanud. Lisaks on mul seal ka teised Einsteini mõtted, nagu „Intelligentsuse tunnus on kujutlusvõime, mitte teadmised“ ja „Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised.“ Selleni jõudis ka Ilmar Tomusk oma ettekandes – teadust poleks olemas ilma kujutlusvõimeta.
Miks ma sellest kõigest räägin? Ikka sellepärast, et ma ei suuda uskuda, kas tõesti lükatakse vaid teadusliku tõepõhisuse printsiibi järgmise tõttu kõrvale üks kaunemaid Haapsaluga seotud lugusid. Tark pedagoog seda ei teeks, ka mitte muuseumipedagoog!
Kui põhjendada, et legendist hakkavad giidid külastajatele rääkima, siis see pole põhjendus, sest iga külastaja ei võta giidi. Ei ole põhjendus ka see, et legendi saab lugeda infotahvlilt kabeli seinal või kodulehelt. Lugusid tuleb jutustada kas sõnaliselt või visuaalselt – kujutlusvõimet tuleb ergutada. Kas või anda vihje (nagu oli vanas muuseumis Valge Daami vangistaud kuju keldris), mis võiks huvilise viia juba täpsemate otsinguteni – lugema, uurima, avastama.
Hea lugu, antud juhul legend Valgest Daamist, on just see, mis teaduspõhise ajaloo vastu huvi äratab, mitte ei riku teadmist ajaloolise tõe kohta. Kuigi hilisema tekkelooga, siis räägib see legend ometigi ju keskajast, millele loodav keskus on orienteeritud. Kuidas on see siis nii teine teema? Mina annan oma hääle legendi poolt, olen selles mõttes Jüri Kuuskemaaga ja Ülla Parasega sama meelt.
Minu arvates on legendile väikest nurgakestki pühendamata see uus keskus natuke nagu ühe jalaga sündinu. Lihtsalt nii kurvaks teeb…
Kas artikli autor on käinud seal muuseumis, et ta sealse näituse juba eos hukka mõistab? On keegi üldse näinud või teab, mis on sealse ekspositsiooni konseptsioon? Miks on kõik veendunud, et seal peab valge daam olema? Miks on kõik veendunud, et muuseumi kokkupanijad ise ei ole võimelised ekspositsiooni kokku panema? Miks arvavad kõik, et hädasti on vaja sekkuda?
Kisage palju, siis lõpuks kohustuslikus korras pannaksegi see kusagile nurka. Ning terviklikkus ongi lõhutud.
Lp Abc, miks lubas muuseum enne avamist üldse Lääne Elul artikli ja juhtkirjagi kirjutada? Poleks artiklit, poleks arvamust. Võib-olla on kõik suurepärane ka ilma Valge Daamita. Kui näen, oskan öelda. See on vaid pelgalt arvamus artikli põhjal. Ja ma ei arva midagi vihaselt ega anonüümselt. Suurima huviga ootan uue muuseumi avamist ja pean lugu sealsetest inimestest! Lihtsalt mina tunnen, et mind teeb kurvaks, kui legend mängust välja arvatakse. Ongi kõik.
Jätame ikka muuseumi sisu üle otsustamise muuseumi kuraatoritele, mitte ärme hakka avalikus ruumis arutama mis seal “peab” olema. Olen muuseumi loominguvabaduse poolt, klišeede vastu. Ärme mõista hukka ekspositsiooni enne selle nägemist, kuulujuttude põhjal palun.
Lääne Elu vast ikka kuulujutte ei levita?! Või ehk siiski?! 🙂 Eks ma ikka Lääne Elu artiklile reageerisin 🙂 Avalikult saab vaid selle üle artleda, mis avalikkuse ette tuuakse. Hr/pr/prl Eiloenõus, Teie avaldate siin ju ka avalikult oma arvamust. 🙂
kuulujuttude põhjal , ma ka kulturist
Mis siis seal muuseumis üldse on? Valge daam peaks ikka aukohal olema!
hääletan lugude poolt
Olen Tiina Brockiga täielikult nõus. Kuidas on see võimalik, et peagi avatavas linnuse keskuses ei ole leitud kohta legendile Valgest Daamist? Haapsalu linnuse üheks tõmbenumbriks on kujunenud kindlalt Valge Daam ja just sellepärast paljuski siia tullakse. Eestis on väga palju keskaegseid linnuseid, paljuski on need sarnased ja väga raske on nendes midagi uut ning ligitõmbavat pakkuda. Kui Haapsalu üheks magnetiks on Valge Daami legend, siis kas oli raske seda mitte siduda ka siinse ajalooga atraktiivsemalt. Ma ei kujuta ette millega meie linnpea oma kujutlusvõimes arvas linnusesse meelitavat igal aastal üle 60 tuhande turisti ja neid kümneid uusi töökohti sinna. Küllap… Loe rohkem »
sa ei kujuta paljusid asju ette , aga eks see teie linnapea ikka oskab teid oma sõrmekeste ümber keerlema panna , nii , et rahakest pritsib hiljem kahele poole ……
Väga nõus artikli kirjutajaga.