Lääneranna vallavalitsuse plaan vähendada koolijuhtide koormust on ühest küljest nutikas. Kohalik omavalitsus peab hakkama saama olukorras, kus riik maksab õpetajate ja direktorite palka õpilaste arvu, mitte koolide pealt. Kõige ökonoomsem oleks pidada vallas ühte kooli. Läänerannas oleks see ka teoreetiliselt võimalik. 458 last on paras koolitäis. Palk tuleks välja, vallavalitsuse kassast juurde maksma ei peaks midagi.
Kui korralikku kooli ei ole, siis noored inimesed maale elama ei tule. Kool ja lasteaed on kohaliku elu alussambad. Valitsejad võiksid sellest aru saada.
Küll nad aru saavad. Probleem pigem selles, et sellest aru saamisest neile endile praeguse süsteemi juures kasu ei ole. Neid motiveerivad teised teemad – kiiresti midagi vasakule kantida enna, kui järgmiste valimistega pillerkaar lõpeb.
Eriti peale haldusreformi paistab välja tulevat see peamine vastuolu kohaliku elu arendamise ning KOV-i tegevuse vahel: kui kohalikku elu tuleb arendada PIKAS perspektiivis (inimeste, eriti noorte, lastega perede ligi meelitamine, ettevõtluse soodustamine ning arendamine jms.), siis KOV on eelkõige motiveeritud asjadest, mida on võimalik ära teha enne järgmisi valimisi e. tegutseb LÜHIKESES perspektiivis. Ning kui tuleb kätte see viimane valimiste-eelne aasta, siis poetakse või nahast välja, et mütsist mõni mõttetu jänes välja tõmmata, et vaid uuesti valitud saada. Ning kui saadaksegi uuesti ametisse, siis igasugune pikaajaline tegevus nagu arendamine unustatakse kohe. Praeguste valimissüsteemidega ning -perioodilisusega ongi probleem selles, et kui… Loe rohkem »