14

Rea Raus: äri versus elu – kas suudame endale seada piire?

Rea Raus. Foto: Arvo Tarmula
Rea Raus. Foto: Arvo Tarmula

Viimastel aastatel on palju rääkima hakatud looduse suurema kaitsmise vajadusest. Mõisted nagu säästev areng, jätkusuutlikkus, taaskasutus, mahetoit ja palju muud veel on vast juba igale lugejale tuttavad. Kuulus Rooma Klubi raport “Kasvu piirid” ilmus juba 1972 aastal, millele on järgnenud riiulite viisi strateegilisi dokumente, uuringuid ja suunised, mis kõik rõhutavad vajadust rohkem keskkonnaga arvestada. Ometi tõdevad teadlased, et väga suurt muutust näha pole, looduse hävitamine käib täistuuridel edasi. Lihtsalt sellepärast, et me saame ja majandusel on seda vaja.

Ajal, kus teadlased üle maailma, samuti ka rahvusvahelise kaliibriga poliitikud ja globaalsed organisatsioonid on deklareerinud, et peame kiiresti oma majanduse ümber-orienteerima, suurimad ja kuulsaimad ülikoolid õpetavad terviksüsteeme ning jätkusuutlikku majandust (muuseas, seda saab nüüd õppida ka meie Läänemaa Ühisgümnaasiums) jätkub Eestis ikka veel poliitilisi jõude, kes majandusest rääkides suudavad mõelda vaid vananenud “kiire majanduskasv”, “kõik inimesed rikkaks ja kohe” raamistikus.

Mulle tundub, et Eesti ja eriti Läänemaa on unikaalses olukorras, mis võimaldaks meil olla eeskujuks just selle poolest, kuidas samm-haaval eluolu eeldused taas pea pealt jalgadele pöörata ning rikkuse, kasvu, efektiivsuse (loe:kulude kokkuhoid kvaliteedi arvelt) mantra asemel hakata rohkem rääkima mõistest nagu heaolu, kvaliteet, optimaalsus, säästlikkus, hoolivus, õnnelikkus, tasakaal.  Tasakaal eelkõige inimese ja looduse vahel, mis omakorda nõuab ennast intelligentseks pidavalt liigilt, inimeselt, võimekust seada ise endale piire. Tõepoolest, kui me saame aru, et piiritu kasv pole võimalik, ilma, et me oma elukeskkonna, enese eksisteerimiseks vajalikud eeldused ja tingimused hävitaksime- milles siis asi? Hakkame  lõpuks ometi asju teaduspõhiselt ka otsustama- rääkida meile teadusest ju meeldib?

Kaido Kama (nagu mitmedki teadlased üle maailma) on pakkunud välja kestliku kahanemise kontseptsiooni. Lühidalt “see süsteem võiks olla suhteliselt sarnane süsiniku emissiooni piiramise kokkuleppega. Sellega ühinenud riigid võtavad endale kohustuse langetada teatud aastate jooksul oma majandus teatud tasemele minevikus. Näiteks 20 aasta jooksul langetada oma SKP 1970. aasta tasemele.”

Me võime seda ettepanekut kritiseerida, öelda, et pole võimalik ja majandus nõuab pidevat kasvu, kuid see oleks teooriatele tuginedes täiesti vale väide. Õigemini- majandus võib ju nõuda, aga inimestele ning loodusele on see hävituslik, mille märgid tulevad meieni uudiste näol, mis räägivad putukate kadumisest, põllumajanduskemikaalide kahjulikust mõjust inimese tervisele või kasvõi soomusloomade massilisest hävitamisest (võiksime seda nimetada genotsiidiks?) nende soomuste saamise eesmärgil.

Kui julgeme ennast kuulutada mõistusega liigiks, siis on raske mitte näha olukorra kriitilisust ja vajadust siin inimliku geniaalsuse ning innovatsioni rakendamise järele.  Jutt sellest, kuidas me ei suuda inimkonda ära toita ilma intensiivpõllumajanduse ning rohkete kemikaalitonnideta ei vasta samuti ammu enam tõele.

Inimkonna  mure pole mitte selles, et me ei suudaks piisavalt toitu toota, vaid selles, et me seda meeletutes kogustes ära viskame, eriti suured kogused juba enne, kui need üldse poelettidele jõuavadki.

Seega- kõik hirmujutud sellest, kuidas inimkond ei tohi, ei saa, ei oska taas säästlikult elada, loodusega tasakaalus toimetada, on bluff.

Läänemaal koonduvad inimesed üha rohkem  organisatsioonidesse ja ühendustesse, mis seavad eesmärgiks keskkonnahoiu (näiteks Roheline Läänemaa MTÜ, kummardus Kätlin Tammele) ja jätkusuutliku majandamise (näiteks Läänemaa OTT, lugupidamine Karin Tiidule).  Me ei ole nõus, et  Soomaa rahvuspargis, Kiidjärve sipelgate kuningriigis ja muudel kaitsealadel toimuvad massilised raietööd ja vääriselupaikade hävitamine (riigi heakskiitval üminal) jõuaksid Matsallu ja Silmale. Me ei ole nõus, et puhast ja tervist taastavat toitu peaksid Läänemaa inimesed tikutulega mööda nurgataguseid taga otsima aga kemikaalidest kubisevat “kräppi” on laual nii lasteasutustes, haiglates kui kõikide supermarketite riiulitel. Me ei ole nõus, et loodusthävitav äri (sageli selline, mis mingil määral ei huvitu selle riigi ja rahva heaolust, kust ressurssid kätte saadakse) on soodus- ja eelisrežiimil, kuid loodusega arvestav ettevõtlus ja põllumajandus püsib sageli inimeste missioonil ja entusiasmil.

Kui riik seab eesmärgiks ökoriigi, maheriigi nagu me tegelikult juba deklareerinud oleme, siis on viimane aeg vaadata keskkonna poole lugupidamise, austuse ja inimsusele vajaliku väärikusega. Oluline on seda teekonda alustada, igat uut algatust, ettevõtmist ja plaani vaagida nüüd juba läbi sellise filtri, eelkõige. Toetada kõiki ettevõtjad ning ideid, mis taastavad, hoiavad keskkonda ning kasutavad näiteks puidu asemel hoopis teistsuguseid metsa ressursse, mittepuidulisi ressursse elatise hankimiseks. Toetada väikesed maa-ettevõtteid maksuerisuste ja muude soodustustega. Kontrollimatult kasvavate jahikvootide asemel taastada elupaiku ning pakkuda võimalusi hoopis fotojahiks, rekreatsiooniks, looduse ja inimese suhte taastamiseks, õpetamiseks ja õppimiseks. Toetada suurpõllumeeste võimekust oma ettevõtteid ümber orienteeruda mitmekesisemaks, mahedamaks agro-ökoloogiliseks kompleksiks, kus põllumees ei ole mitte ainult toidu tootja, vaid lisaks loodusliku mitmekesisuse hooldaja, elupaikade (taas)looja, puhta joogivee hoidja, meie tervise garant. Samm-sammult tehakse ka võimatuid asju teoks, kui suudetakse kokku leppida põhilises- mis on vajalik inimeste ja keskkonna tervise ning heaolu saavutamiseks. Küll äri järgi tuleb, mis tal muud üle jääb- eesmärk ja vahend ei tohi mitte kunagi omavahel kohti ära vahetada.

Mulle tundub, et Läänemaa on valmis saama esimeseks mahemaakonnaks Eestis ja Eesti valmis saama esimeseks maheriigiks maailmas. Kui suudame endale ise uued piirid kokku leppida, piirid mis hoiavad loodust ja meid endid. Aega enam ei ole.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
töötu
töötu

Läänemaa esimeseks mahemaakonnaks? Tahate meid väljasuretada? Mahetoit on kallis luksuskaup, mida vähesed saavad endale lubada.

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Aga ennevanasti esivanemad sõid kõik seda mahetoitu, nüüd ju pidime elama paremini kui kunagi varem? Midagi siin ei klapi? Oleme tööstuse, kaubanduse, bürokraadli jne ühiskonnaga üle pingutanud ja ei saa arugi kuidas see tegelikult meie päris elukvaliteedi ja väärtused ära õgib.

2. kodanik
2. kodanik

Väga armas, et lisaks suurepäraselt läbi viidud haldusreformile, mis Läänemaad oluliselt vähendas ja tasuta ühistranspordile on meid Keskerakonna juhtimisel ees ootamas veel hulgaliselt olulisi muutusi. Ja loomulikult saame selle kõigega kaasa veel poliitilised tippspetsialistid Kõlvart ja Toom.

Taeblast
Taeblast

“…aga kemikaalidest kubisevat “kräppi” on laual nii lasteasutustes…” – Nörritavalt tuttav pilt Haapsalu veekeskuse fuajeest

noh
noh

Iloniga oli tal vist mingi jama, jäi mulje et konfliktne veidi. Viimased aastad nagu arenenud, tundub.

ha-haa
ha-haa

seal oli mingi kultuuriminister Jänese kamm hoopis, muuseumid taheti üheks gigantseks tsentraalmuuseumiks teha, sellest Aidi Valliku blogis terve saaga, selgub et jama oli ikka hoopis mujal.

mina
mina

Muti teeb veel endale valimisreklaami ,äkki ikka keegi valib teda.

valija
valija

mina valin-mulle on see naine kogu aeg meeldinud.

mõte
mõte

Hea kui keegi natuke suuremat pilti ka oskab vaadata.

noh
noh

Hea kui täie auruga põhjaminekule keegigi mõtleb mingile muutusele.

Mati
Mati

Täielik jama mida inimene suust välja ajab.

füüsika
füüsika

Mis suhtes jama? Kuidas need argumendid ümber lükata? Pean silmas, et kuidas te kirjeldatud teemasid lahendaksite? Kui suurelt mõelda. Loeksin huviga, sest kahe erineva lähenemisega võib saada hoopis kolmanda tulemuse, mis veel parem.

Mart
Mart

Vilosoofil tasuks pilt ette võtta, mitut protsenti elanikkonnast või tervest inimkonnast see mahejant üleüldse huvitab. Susige oma põllulapi peal palju iganes aga teised jätke rahule.

Robert
Robert

Kui enamus rahvast eirab loodusseadusi siis kas vähemusel, kes seda endale on teadvustanud, pole õigust sellele teiste tähelepanu juhtida?

wpDiscuz