1

Lääne Elu valimisradar: mida teha lasteaia kohatasuga?

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Lasteaed. Foto: Arvo Tarmula

Riigikogu valimistenijäänud mõne nädala jooksul tahab Lääne Elu tutvustada oma lugejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonna kandidaate.

Saadame selle aja jooksul kõikidele erakondadele ühe ja sama küsimuse. Iga kandidaat saab vastata vaid ühele küsimusele. Kes kandidaatidest millisele küsimusele vastab, otsustab erakond.
Eeldame, et vastaja ei tsiteeri erakonna valimisplatvormi, vaid tutvustab ja põhjendab puhtas maakeeles oma nägemust asjast.

Neljas teema: lasteaia kohatasu maksmine

  1. Kas lapsevanemad tuleb vabastada lasteaia kohatasu maksmisest?
  2. Kui jah, siis kes ja kuidas peaks lasteaia kulutused katma?
  3. Kui ei, siis miks?

 

Janek Ostra

Vabaerakond

JAH. Pooldan tasuta lasteaiakohta. Põhjuseid on mitu, endalgi laps lasteaias. Kuna kõik muud hariduse liigid on tasuta ja ka lasteaed on haridusasutus, tundub loogiline, et ka lasteaed oleks tasuta. Raha selle katteks peaks tulema riigi valitsemiskulude kokkuhoiust, alustades näiteks topelt ministrite ja nõunike kaotamisest.

 

Urve Tiidus

Reformierakond

JAH. Iga pere tahab oma lastele parimat. Armastusele ja hoolele lisaks tähendab laste suureks kasvatamine vanematele laste vajaduste esiplaanile seadmist, keerulisi valikuid töö ja pereelu vahel, ka loobumisi ning sadade praktiliste asjade korraldamist. Peale selle mõjutavad lapsed otseselt pere eelarvet. Eesti poliitilised valikud peavad kõige sellega arvestama. On väga vajalik ja eelarveliselt järjest rohkem võimalusi kujundada Eestist laste kasvatamiseks senisest veel parem koht. Üks tahk sellest on lasteaia kohatasu.

Eestis käib lasteaias üle 90 protsendi lastest. Kohatasu on paiguti üsna erinev. Lasteaia kohatasu lapsevanema osa saaks edaspidi katta samal põhimõttel nagu üldhariduskooli pearaha. See omakorda kõlab kokku mõttega, et eelkooliaasta lasteaias muutub kohustuslikuks. Miks seda vaja on? Siis oleks üldhariduse stardijoon lastele sama ning ettevalmistuse tase näiteks kasvõi lugemis- ja arvutamisoskuses esimeses klassis ühtlasem. Ning lastel võrdsemad võimalused.

 

Merike Kurvits

Eestimaa Rohelised

JAH. Lapsevanemad tuleb lasteaia kohatasu maksmisest vabastada. Lapse esimestel eluaastatel on kulutused samaväärsed kooliealiste lastega ja praegune veider süsteem, kus väikelastega peresid diskrimineeritakse, tuleb reformida.

Lasteaia kulutused peavad katma omavalitsused, saades selleks riigilt täiendavat tuge. Eestimaa Rohelised näevad ette kohalike omavalitsuste tulubaasi märkimisväärse suurenemise ja sellega ka parema võimekuse selle ebaõigluse kaotamiseks.


Kairit Lindmäe

SDE
JAH.
Alushariduse aeg enne kooli on iga lapse arengus väga oluline periood. Mõnele perele on lausa vajalik, et laps käiks just lasteaias, et areneda ja sotsiaalselt suhelda. Kahjuks on praegu lapse lasteaias käimine perele väga kulukas. Suurimad kulud on lasteaia kohatasu ja toiduraha.

Sotsiaaldemokraadina seisan selle eest, et kõikidel lastel oleks võrdsed haridusvõimalused, ka alusharidus peab olema võrdselt kättesaadav. Pere ei peaks last lasteaiast ära jätma rahalistel põhjustel.

Lasteaias kulude katmisel on vaja teha omavahel koostööd kohalikul omavalitsusel ja riigil, et leida parimaid lahendusi. Oluline on rääkida läbi eri osapooltega ja analüüsida, et teha mõistlikke otsuseid. Täpsemad kulude jaotused tuleb omavahel kokku leppida, raha jagamine on valikute küsimus. Minule on oluline, et koalitsioonilepingus lepitakse kokku võrdsed võimalused hariduses, alusharidusest alates.


Sirkka Pintmann

ERE
EI. Praegu on lasteaiad kohalike omavalitsuste ala ja selles on oma loogika, sest kohaliku elu korraldamisel peabki otsustamisõigus olema võimalikult rohkem kohalike elanike käes. Kui aga riigi tasemel võetakse seisukoht tasuta lasteaia kasuks, lahkuks need omavalitsuste alt ja alluksid tsentraliseerimissurvele, koonduks keskustesse suurteks „kombinaatlasteaedadeks” ning muutuksid suure tõenäosusega lõpuks ka kohustuslikuks (nagu see on näiteks Suurbritannias alates 4. eluaastast). Samas on just koolieelse, algkooli- ja põhikoolihariduse aeg laste edasise kujunemise jaoks võtmetähtsusega. Tänaste arusaamade kohaselt kasvab laps seda terviklikumaks ja loovamaks isiksuseks, mida hiljem ta ühineb suurte inimgruppidega. Seda küsitavam on soodustada väikelapse saatmist lasteaeda, kuni leidub paremaid võimalusi (kohalik aed, vanavanemad, kogukondlik pisirühmade lastehoid jms). Seetõttu arvan, et vanematele peab jääma võimalus otsustada lapse lasteaeda viimise üle ja üldolud peaksid soodustama pigem muude lastehoiuvõimaluse kasutamist.

Lisaargument on, et tasuta asju pole olemas. Niigi napi hariduse rahastuse tähelepanu tuleb hoida just tasuta kesk- ja kõrgastme haridusel – et annete väljaarendamisel oleks kõigil võrdsed võimalused. Kuid lasteaia- ja algkoolieas on laste areng ning kodukohaga emotsionaalse sideme tekkimine seda parem, mida pere- ja kodu(koha)kesksem lastehoid on.

 

Ille Palusalu

EKRE

JAH. Nelja lapse emana pean õigeks, et lapsevanemad tuleks vabastada kohatasu maksmisest. Noortel peredel on väga raske elu alustada ning töö- ja pereelu ühildada. Usun, et see oleks neile suureks abiks. Lasteaed nagu koolgi tegutseb õppekava järgi, annab alusharidust ning seal töötavad pedagoogid. Üldhariduskoolis ei ole kohatasu, miks siis peaks lasteaias olema? Raha lasteaia kohatasu maksmiseks peaks tulema riigieelarvest.


Jaanika Roosman 

Eesti 200
EI.
Lasteaia kohatasu kaotamist ma ei poolda, sest lasteaia rahastust peaks igal juhul pigem suurendama. Tuleb palgata vajalikke logopeede ja erispetsialiste ning parandada teenuse kvaliteeti. Alghariduse kvaliteedist sõltub ju laste hakkamasaamine edasisel haridusteel. Seda ei saavuta süsteemist raha välja tõmbamisega.

Siiski peaks üle vaatama lasteaia kohatasu suuruse, praegu on see omavalitsustes väga erinev ja sõltub kahjuks omavalitsuse võimekusest. Üks variant oleks riiklikult tasule lae kehtestamine. Ka on Eesti 200 programmis kolmanda lapse vabastus lasteaia kohatasust.


Aivar Aru

Keskerakond
JAH.
Kõigepealt tuleks alustada küsimusest, miks lasteaia kohatasu tuleks kaotada. Meil on tasuta alg-, põhi- ja keskkool. Viimased aastad on ka kõrgharidus maksuvaba. Kui 10–20 aastat tagasi nägi ühiskond lasteaeda ennekõike kohana, kus lastel n-ö silma peal hoiti, siis praeguseks on lasteaiast saamas alghariduse osa. Seetõttu võime vaid oletada, kui ebavõrdsel tasemel on 1. klassi mineja, kes pole lasteaias käinud.

Tihtilugu on lapse lasteaeda mitte panemise põhjuseks majanduslik olukord. See tähendab, et lasteaed tuleb muuta kohatasuvabaks. Samuti peab lasteaias pakutav toit olema tasuta ilma kvaliteeti kaotamata.

Ühtpidi peaks kulutused katma omavalitsus, kelle üksusesse lasteaed kuulub. Teisalt me teame, et kõik omavalitsused pole finantsilise võimekuse osas võrdväärsel tasemel. Seetõttu peab riik siinkohal kompenseerima teatud protsendi kuludest. Kuidas ja mil määral, on läbirääkimiste koht nii tulevase koalitsiooni moodustamisel kui ka valitsuse ja omavalitsuste vahel. Praegu on oluline leida ühine arusaam, et lasteaia kohatasu tuleb kaotada.


Georg Linkov

Isamaa
EI.
Lasteaia kohatasu peaks olema otseselt seotud sissetuleku suurusega. Kuid kohatasust veel suurem probleem lapsevanema jaoks on praegu lasteaias söögiraha maksmine. Koolis saavad lapsed tasuta süüa, sama põhimõte peab olema ka lasteaias – lasteaialapsi ei peaks kohtlema teistega võrreldes ebavõrdsemalt.

Madala sissetulekuga peredel peab kulutused lasteaiale katma kohalik omavalitsus.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Aitäh
Aitäh

Hea teada!

wpDiscuz