Maaeluministeerium kavatseb keelata lammaste karjatamise okastraadi taga vaatamata sellele, et vastavasisuline määrus ei maini okastraataia kasutamise keeldu karjamaal, kirjutas Saarte Hääl.
Määrus “Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” hakkas kehtima juba 2009. aasta 1. augustist ning 2019. aasta septembrist lisandub sellele okastraadi piirdena kasutamise keeld.
Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhatuse esimees Urmas Aava ütles, et kõnealune määrus on juba kümme aastat tagasi tõtakalt vastu võetud ja nüüd on seal klassikalises mõistes “näpukad”. Kuivõrd okastraadi kasutamise keeluga seoses mainitakse vaid väliaedikut ja mitte karjamaad, siis see määrus karjamaa kohta ka ei käi. Ametnikud püüavad igasuguste selgitustega asja õigustada, sest ükski ametnik ei saa tunnistada, et nad omal ajal tegid selle määruse puudulikult.
Maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses rääkis, et seadus nõuab kariloomade tervise igapäevast kontrollimist.
Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Angelika Lebedev: “Lisaks saame märkida, et karjamaal võib okastraat edasi olla, see on omaniku vara ja selle paiknemist riik ei reguleeri. Samas peavad lambad olema seal peetud nii, et kokkupuude okastraadiga oleks välditud, ehk siis näiteks muul viisil tarastatult. Kordame, et olenemata sellest, kuidas nimetada seda maa-ala, millel asuvad lambad ja mille ümber on tara (kas karjamaaks, tarandikuks vms), on mõte lammaste heaolu tagamises.”
Ega ametnikud süüdi pole,neid lihtsalt liiga palju ja kõik peavad oma olemasolu kuidagi õigustama.Sellepärast tulebki meil paljudesse asjadesse mõistvalt suhtuda sest möödas on ajajärk kus lollust nimetati kasvuraskuseks !
Lambad on eraomaniku omad, mitte maaeluministeeriumi omad ja ka lammaste igapäevase tervise üle maaeluministeerium ei vastuta. Üleüldse tuleks nendest ministeeriumitest ametnikke koondama hakata.Kas nad maaelust midagi teavadki.
No lammas ikka lammast teab!
ehk siis ametnikurajakas on ülemuslik tervest mõistusest.