Avakülg Tags Lambad

Silt: lambad

Hunt murdis Haeskas taluõues lambaid

[caption id="attachment_287429" align="alignleft" width="2000"] Saardniku talu peremees Lembit Repp sõnul on šaakalid ja hunt tema lambakarjast üle kolmandiku tänavu maha murdnud. Foto: Urmas Lauri [/caption] Haeska küla Saardniku talus on šaakalid ja hundid tänavu murdnud rohkem kui kolmandiku lambakarjast – kevadel oli 62, alles on 38 lammast. Talu peremees Lembit Reppo ütles, et 24. oktoobri varahommikul rappis hunt lambaid tema talu hoovis, elumaja otsas. Julge loom oli, sest mõne meetri kaugusel kuuris mängis valjult raadio.

Eesti on kaitseta välismaa loomahaiguste eest

[caption id="attachment_250882" align="alignright" width="900"] Nõva lambapidaja Risto Kaasik tõi Inglismaalt Walesi piiri äärest Harperi ülikooli karjast Eestisse erakordselt ilusad Lleyni tõugu uted ja jäärad. Foto: Eduard Laur[/caption] Euroopast lihaveiseid või tõulambaid ostnud talunik võib loomad üle piiri tuua ja kohe oma karja sekka lasta – pole nõuet kontrollida, kas loomad on terved. Euroopast ostetud loomi ei pea karantiini panema. Aretajad aga tahaksid rangemaid nõudeid. „Karantiini nõue kehtib ainult kolmandate riikide, näiteks Venemaa, Valgevene ja Ukraina kohta,” ütles veterinaar- ja toiduameti Lääne- ja Raplamaa keskuse juhataja Aavo Lumi. Euroopa Liidu riigid kontrollivad ise „ohtliku loomuga” haigusi, näiteks tuberkuloos, leukoos ja brutselloos, lammaste puhul ainsana brutselloos, ja annavad nende kohta garantiikirja. Kõikide haiguste kohta aga ei anna garantiid keegi. „Kõiki haigusi muidugi nimekirja panna ei saa,” tõdes Lumi. Pole aga garantiid, et brutselloosivaba lammas ei põe mõnda teist haigust. Need peakski välja selgitama karantiin, mis on taluniku enda asi – kui tahab, siis paneb, kui ei taha, siis ei pane.

Talunikud söödavad lammastele juba talveheina

[caption id="attachment_246208" align="aligncenter" width="900"] Puise nina lambakasvataja Merike Liivlaid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Põua kõrvetatud purukuivadelt karjamaadelt pole lammastel ja lihaveistel enam suurt midagi võtta. Puise lambakasvataja Merike Liivlaiu lambakarjamaal pole rohututtigi – kõik on ühtlaselt pleekinud ja pruun, siin-seal mõned üksikud kuivad kõrred ja raudnõgese rootsud. „Jäärapoisid söövad kõrbenud kõrt. Ükspäev nägin, et näksisid isegi nõgeselehti,” ütles Liivlaid. Lambad naljalt raudnõgeseid ei söö, ja kui söövad, siis peab kõht väga tühi olema.

Hunt murdis Nõval seitse lammast

[caption id="attachment_237014" align="alignright" width="900"] Rätsepa talu perenaine Elen Raudsepp käib elumajast poole kilomeetri kaugusel karjamaal lambaid üle vaatamas igal hommikul ja õhtul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Huntidest suuremat kahju teevad lambapidajale rongad, kes ründavad vastsündinud tallesid. Nõmmemaa küla Rätsepa talu lambakarjamaad ümbritsev elektrikarjus nägi eile välja nagu hundijahi lipuliin – valged ja punased lipukesed plagisesid traadi küljes tuule käes. „Lippudest on näha, et karjas on käinud hunt,” ütles Rätsepa talu peremees Urmas Raudsepp. Rätsepa talu elektrikarjus sai lipud külge esmapäeval, kui hunt oli murdmas käinud. Murdja võib tahta tagasi tulla ja lipud peaksid ta eemale peletama. Mõju on paar nädalat, seejärel inimese lõhn hajub ja hunt neid enam ei pelga. Seitse murtud lammast – neli täiskasvanut ja kolm talle – leidis esmaspäeva varahommikul karjamaalt Rätsepa talu perenaine Elen Raudsepp.