Läänemaa elanike arv kahanes aastaga 150 võrra

Läänemaal ja Lõuna-Läänemaal kahanes elanike arv aastaga paarisaja võrra – Läänemaal 150 inimese võrra ja poolsada lisandus Lääneranna vallast.

Rahvastikuregistri andmeil elas tänavu 1. jaanuari seisuga Eestis 1 366 020 inimest, möödunud aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis elanikke 1 361 68. Seega kasvas rahvastikuregistrisse kantud Eesti elanike arv mullusega võrreldes 4337 inimese võrra.

Läänemaal oli mullu 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmeil 21 174 elanikku, praegu on aga 146 võrra vähem, 21 028 inimest. Läänemaa mullune negatiivne iive (–95) ei erine oluliselt tunamullusest näitajast (–93).

Mullu sündis Läänemaal 187 last. Seda on kümne võrra vähem kui tunamullu. Mullu registreeriti 282 läänlase surm, tunamullu suri maakonnas 290 inimest.

Läänemaa pildi muudab nukramaks negatiivne rändesaldo, sest maakonnast on välja rännanud või oma elukoha mujale registreerinud 51 inimest rohkem, kui neid siia elama on asunud.

1. jaanuaril 2018 oli rahvastikuregistri andmeil Suur-Haapsalus 13 516 elanikku, nüüd on 13 430 ehk 86 inimest vähem. Haapsalu linna perekonnaseisutoimingute spetsialist Liilia Tormis ütles, et haldusreformijärges Haapsalus registreeriti mullu 112 sündi, suri aga 176 inimest. Loomulik iive oli Haapsalus –64.

Sellest aastast jõustus uus rahvastikuregistri seadus, mis tähendas, et inimesed, kellel varem oli omaniku nõudmisel rahvastikuregistris aadress kohaliku omavalitsuse täpsusega (näiteks on puudu majanumber, küla vms), pidid kindlasti esitama aadressi täpsusega andmed. Suur-Haapsalus vajasid täpsustamist 340 elaniku elukohaandmed. „Kolmandik neist sai ka korda,” nentis Tormis.

Haldusreformijärgses Lääne-Nigula vallas oli 1. jaanuaril 2018 registris 7239 elanikku. Aastaga kahanes vallaelanike arv 41 inimese võrra.

„Elanikke on meil aasta alguse seisuga registris 7195,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse registripidaja Helgi Laug. Vallas sündis mullu 72 ilmakodanikku ja suri 102 elanikku, seega oli loomulik iive –30.

Lääne-Nigula vallas vajasid täpsustamist umbes 150 inimese elukohaandmed. „Enamikuga saime kontakti, lubasid andmed korda seada,” ütles Laug. „Aga eks see, et kõik seda ei teinud, andis registriandmetes ka tunda,” lisas ta.

Paarikümne võrra vähenes aastaga ka Vormsi elanike arv. 1. jaanuari seisuga oli saare elanikeregistris täpselt 400 inimest, aasta varem oli saarel elanikke 419. Vallasekretär Eidi Leht ütles, et ilmselt on üks elanike vähenemise põhjus Tallinnas suurenenud soodustused, mille tõttu on nii mõnigi suvevormsilane end pealinna sisse möllinud.

Loomuliku iibe tõttu vähenes saareelanike arv vaid ühe võrra, Vormsis registreeriti kolme lapse sünd, suri aga neli saareelanikku.

Rahvastikuregistri andmete korrastamisega vähenes Vormsi elanike arv nelja võrra. „Meil läks registrist välja neli inimest,” ütles Leht. Vormsis vajasid täpsustust viie inimese registriandmed. „Neist neljaga saime ühendust ja üks neist parandas oma elukohaandmed,” rääkis Leht.

Lääneranna vald oli siinkandis ainus, kes üritas mullu oma elanike arvu kampaania korras suurendada. Sellest hoolimata vähenes vallaelanike arv aastaga 56 inimese võrra.

Mullu 1. jaanuari seisuga oli Läänerannas 5494 elanikku, tänavu samal ajal elas vallas 5438 inimest ehk 56 võrra vähem.
Mingil määral vähendas elanike arvu Läänerannas ka registriandmete täpsustamine. „57 inimest oli jätnud aasta lõpuks oma andmed täpsustamata,” lausus vallavalitsuse pressiesindaja Kristina Kukk.

Detsembris korraldas Lääneranna vald elanikuks registreerimise kampaania, uute vallaelanike vahel läks loosi kaks vallavalitsusele kuuluvat traktorit T-150K.

„Sissekirjutusi oli detsembris 48,” ütles Kukk. Nende vahel loositaksegi välja üks traktor, mis sobib suurepäraselt silo tallamiseks, saha olemasolul lume lükkamiseks ja muudeks põllumajandustöödeks.

Kampaania osutus Kuke sõnul siiski suurepäraseks, sest Lääneranna vald sai sellega ka üleriigilises meedias pildile. Isegi teleuudistes räägiti traktori loosimisest. „Kaks kuni kolm inimest päevas tuli registrisse juurde,” nentis Kukk. Nende 48 inimese vahel loositaksegi 14. jaanuaril välja üks traktor. Teine loositakse välja kõigi vallakodanike vahel.

Rahvastikuregistri andmete täpsustamine

• Aasta algul jõustus rahvastikuregistri seaduse muudatus, mille tulemusena jäävad rahvastikuregistris tühjaks nende inimeste elukohaandmed, kes pärast kolimist pole oma elukohaandmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda juurest välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht praegu linna või valla täpsusega.
• Need, kes oma andmeid muutnud pole, võib jaanuaris tabada halb üllatus, kus inimene jääb ilma elukohaga seotud avalikest teenustest nagu lasteaiakoht, juhiloa pikendamine vms.
• Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui ka e-posti teel. Inimesel on kohustus oma elukohaandmeid uuendada 14 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest.