0

2018. aasta kokkuvõte: Hiiumaa jäätee jääb uut jääaega ootama

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Noarootsi jäätee. Foto: Urmas Lauri
Noarootsi jäätee. Foto: Urmas Lauri

Tänavu olid avatud nii Noarootsi kui ka Vormsi jäätee, paari päeva jooksul said teineteisel üle jää külas käia ka saarlased ja hiidlased. Mandrilt Hiiumaale sai viimati sõita 2011. aastal.

„Hiiumaa vahele tuleb jäätee siis, kui saabub uus jääaeg,” nentis maanteeameti Lääne regiooni hooldeosakonna juht Hannes Vaidla tänavu novembri lõpus. Viimaste aastate soojade talvedega ühtlast jääd Väinamerele ei teki. „Kui [jää] tuleb, oleme valmis, teeme uuringud ja ehitame tee. Hoiame teda pildis, sest Hiiumaa jäätee on Euroopa pikim, omamoodi Nokia meile.”

Muutused on aastatega toimunud ka Noarootsi jäätee ehituses. Tänavu algas Haapsalu–Noarootsi jäätee trass Suurelt viigilt, mitte Suur-Mere tänava otsast, nagu viimastel aastatel on harjutud. Jääteed hooldava OÜ Paralepa Sadam omanike Raivo ja Roger Õiglase sõnul oli trassimuutus tingitud sellest, et Tagalahe jää on ebaühtlase paksusega. „Juba paar aastat on Tagalahe jääga midagi kummalist, jää on kohati õhuke,” rääkis Raivo Õiglas.

Jääteed peavad omamoodi eluteeks nii noarootslased kui ka Vormsi elanikud.

„Kihnlased ütlesid, et ärge enam tehke. Et käige puurige ja uurige, aga ärge jumala eest enam lahti tehke: käivad siin igasugused, pätid on kohal, pood on tühi,” nentis Vaidla.

Ka hiidlastele oli jäätee kunagi eluliselt väga vajalik. „Aga tänapäeval oleme pannud paadid käima aasta ringi, jääteed enam vaja pole, see on jäänud kultuuripärandiks,” arutles Vaidla. „Hiidlane läheb laevaga hommikul, tal pole aega jäätee järjekorras seista.”

Pürksist Haapsalus tööl käiv Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ootas taliteed pikisilmi. „See on meile nagu elutee,” kinnitas ta. Haapsalust Pürksi on maitsi 35, jääteed mööda aga 8 kilomeetrit.

Kalmu sõnul ei saa ära unustada ka jäätee rolli talveturismi atraktsioonina – kuigi mullu oli tee avatud vaid nädala jagu päevi, jõudis sellel sõita ligi 4500 autot.

Kui Vormsi jäätee avati, oli ka selle vastu huvi. Hullo poes oli tavapärane keskpäevane ostjaskond. Müüjad Dagmar ja Jaana ei peljanud, et jääteelised, keda nädalavahetusel saarele hulganisti saabub, poe tühjaks ostaksid.

„Ei osta. Kui ostavad, siis viisakusest mõne asja, väike kohv või midagi,” nentis Jaana. „Lustivad niisama, tulevad korra trippima ja lähevad tagasi.”

„Nuhtlus on, laupäeval-pühapäeval sõidavad üle varvaste siin,” nentis Hullo poes sisseoste tegev Vormsi mees Ain päeval, kui jäätee ametlikult avati. Jäätee heaks pooleks pidas Ain seda, et saab minna üle mere siis, kui süda lustib.

Vormsi naised jääteed ei pelga. Kui mahti on, siis ikka käiakse üle jää mandril. „Täna läheme teatrisse,” laususid nad nagu ühest suust ja selgitasid: „Muidu ei saa ju, sest laev tuleb enne tagasi, kui teater peale hakkab.”

„Ühelt poolt on hea, et saab vabalt liikuma, aga teiselt poolt jälle, et ei tea ju, mis inimesi siia võib sattuda,” arutles poemajas postkontoris toimetav Marje Targamaa.

Nädalavahetusel oli liiklus Vormsi jääteel sama tihe nagu Pärnu maanteel. „Kahel perioodil aastas tuleb uksed lukku panna – üks on jäätee ja teine suvel. Muul ajal on luud ukse taga,” tõdes Meeme Veisson.

Jääteest vormsilased erilist kasu saada ei lootnud. „Tegin suure poti hernesuppi ja pirukaid,” meenutas Veisson paari aasta tagust jäteed. „Siis oli nii, et jäätee tehti lõuna ajal lahti, järgmisel hommikul oli ka vist lahti ja rohkem polnudki. Mida sa teed siin, kui sa ei tea, kas homme jääteed on. Supi ja pirukad panin tookord sügavkülma, koer sai süüa.”

Mullu märgiti Vormsi jäätee küll maha, kuid enne avamist jõudis ilm sulaks pöörata.

Vaidla sõnul ei pea paika arvamus, et maanteeamet tahab teede avamisega võimalikult kaua viivitada, et kokku hoida: „Kui riigil on raha olemas, siis miks mitte teed avada – see on ju vastutulek inimestele.”

Kolm avatud jääteed läksid tänavu kokku maksma 76 000 eurot, avamata jäänud Lao–Kihnu jäätee uuringud läksid maksma ligi 3000 eurot. Tänavu jäid avamata ka Heltermaa–Rohuküla ja Kuivastu–Virtsu jäätee.

Jääteed 2018
Haapsalu–Österby 21. veebruar – 9. märts
Rohuküla–Sviby 1.–10. märts
Triigi–Tärkma 8.–9. märts
Laaksaare–Piirissaare 20. veebruar – 23. märts

Jääteed

Ametlikke jääteid on loodud Hiiumaa ja mandri (Sarve–Rohuküla, ~25 km), Hiiumaa ja Saaremaa (Tärkma–Jõiste, ~15 km), Muhu ja mandri (Kuivastu–Virtsu, ~10 km), Vormsi ja mandri (Sviby–Rohuküla, ~12 km), Kihnu ja mandri (~15 km), Manilaiu ja mandri (1–2 km) ning Haapsalu ja Noarootsi vahele (3 km). Peipsil on ametlikuks teeks Laaksaare–Piirissaare jäätee.
2010. ja 2011. aastal oli Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee Euroopa pikim.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz