Kaljulaid: ränderaamistikku peab arutama parlament

BNS

President Kersti Kaljulaid. Foto: Arvo Tarmula
President Kersti Kaljulaid. Foto: Arvo Tarmula

President Kersti Kaljulaid nentis, et tekkinud poliitilise punnseisu lahendamiseks peab ÜRO ränderaamistikku arutama parlament ning pärast seda selgub loodetavasti, kas praegune valitsus on töövõimeline.

Kaljulaid ütles pärast kohtumisi valitsuserakondade juhtidega ajakirjanikele, et ta arutas kohtumisel erakondade juhtidega tekkinud valitsuskriisi ja seda, kuidas kriisi võiks lahendada.  Riigipea sõnul kinnitasid kohtumised, et valitsuserakondadel on soov leida lahendus, kuid arusaamist, milline lahendus peaks olema, neil ei ole.

“Eesti ei ole kriisis, küll on kriisis aga poliitika. “Põhiküsimus pole, kas toetame ränderaamistikku. Põhiküsimus on, kas valitsus on töövõimeline või ei ole,” sõnas riigipea. Kaljulaid iseloomustas kujunenud olukorda kui punnseisu.

“Kui muudmoodi üle ei saa, tuleb anda tüliküsimus parlamendile arutada. See on meie demokraatia põhialus,” ütles Kaljulaid.  „Meie riigikord on parlamentaarne demokraatia. Arvan, et on aus, kui näha, et muudmoodi punnseisust üle ei saa, siis anda see küsimus parlamendile arutada. Küsimuse arutelu parlamendis pole valitsusvastutusest vabanemine, vaid demokraatia alus.“

President avaldas lootust, et riigikogu jõuab otsusele veel selle nädala lõpuks.

Kaljulaid avaldas kahtsust, et Eesti pikaajaline välispoliitiline suund on toodud valimisvõitlusesse. “Seda juhtub, kui näha inimeses peaasjalikult valijat. See näitab, et meie väärtuste hoidmise nimel tuleb iga päev tööd teha.“

Kui ränderaamistiku teemaga saadakse ühele poole, siis loodetavasti selgub ka, kas valitsusel on võimalik jätkata, sõnas Kaljulaid.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Hardi Rehkalt
5 aastat tagasi

Väga naljakas on lugeda, et Eesti justkui hülgaks oma pikaajalise välispoliitilise suuna. Meie suunaks on olnud tugevad liitlassuhted USA ja Euroopa riikidega. Olukord, kus Euroopa ja USA kipuvad teineteisest kaugenema, on paraku uuema aja nähtus. Ka seda ränderaamistikku ei toeta USA ja toetavad paljud Euroopa riigid. Kõigi meele järele ei saa siin maailmas olla ja Eesti võiks selle ränderaamistikuga rahumeeli ühinemata jätta, sest väidetava kasu asemel on üks tõsiasi kindel – peale Maroko kohtumist on oodata rändetulva suurenemist, kuna on antud järjekordne positiivne signaal rändajatele.

Kaarel
5 aastat tagasi

Selline küsimus oleks tulnud kohe anda riigikogusse või rahvale arutada. Valitsus ei ole koht, kus arutada olulisi ja vastuolulisi küsimusi väikses ringis.
Nagu olen aru saanud, siis president plaanis selle leppe sisuliselt lihtsalt omal algatusel allkirjastada.

Tsiteerin:
“President leiab nüüd, et on aus anda ÜRO rändeleppe küsimus parlamendile arutada. Huvitav, et see sama tõdemus tal varem pähe ei tulnud, kui ta plaanis minna Marrakeshi leppele Eesti Vabariigi nimel toetust väljendama, ilma et parlamendil oleks olnud mingit võimalust küsimust diskuteerida.”