Täna lõpetasid töömehed Taebla vanale koolimajale kolme uue korstna ehituse.
Direktor Jaanus Mägi käis vana koolimaja pööningul näitamas, kust katus tema teada läbi laseb. “Kõige olulisem, et saaks katuse paigatud,” lausus Mägi.
“Ma näitasin neid kohti, mida mina tean, kust vihm kindlasti läbi tuleb. Nad lubasid need kohad ära paigata,” nentis direktor.
“Katus on uskumatult kaua vastu pidanud,” tõdes Mägi tuleval aastal 90aastaseks saavat katust silmitsedes. “Teda on minu ajal vähemalt ühel korral värvitud, aga nüüd on mõnes kohas on valts lahti tulnud, mõni auk on sisse tulnud.”
Mägi sõnul sõltub edasine sellest, mida majaga edaspidi peale hakatakse. “Kui maja peaks säilima, siis vajaks katus vahetust,” ütles Mägi.
Praeguse remondi käigus on juba paigaldati uued vihmaveetorud, vahetada on veel vaja pudedad välisvoodri alumised servalauad.
Tänavu sai ainsa praeguses Lääne maakonnas asuva muistisena restaureerimistoetust Taebla vana koolimaja, millele eraldati pool taotletud toetussummast.
Taebla koolihoone avariitöödeks andis riik 5270 eurot.
Taebla vana koolimaja
- Mälestisena registreeriti koolimaja 2. veebruaril 2016.
- Tegu on ühe suurema ja erakordselt autentsena säilinud puitkoolimajaga Eestis. Ehitise projekteeris 1929. aastal arhitekt Artur Perna.
- Taebla koolihoone ehitati vana koolimaja asemele, mis põles maha 1926. aastal. Uues hoones algas õppetöö 1929. aasta novembris.
- Hoones tegutses kool kuni 1978. aastani, mil kõrval valmis uus koolihoone.
Fotod: Urmas Lauri
Õige olekski vana koolimaja korda teha ja see uus projekt nurka visata.
mitte 1978-ndani, ajakirjanik võiks fakte ka uurida
Just. Ka 90 alguses õpiti selles majas.
Otseselt faktidel viga ei ole. Uus maja valmiski 1978 aastal ja kool oli õppetöö alguseks sinna kolinud ja töö käis uues majas. Fakt. Muidugi jätkati vanas majas väikeses mahus ka õppetööd, aga see fakti ei muuda.
Ma loodan, et see maja kunagi ikka korda tehakse.
Vau, mis kiirusega vanasti tegutseti! 1929 tehti projekt ja samal aastal ka õppetöö sai koolimajas alata. Nüüd vist on enam kui 5 aastat teada, et gümnaasiumi lõppedes saab uus maja olema. Mida aga ei ole, seda ei ole.
Tänapäeval on Eesti riigi seadused on riigiametnike ja EL komisjoni ettekirjutusi järgides nii keerukaks tehtud, et juristidel, kohtutel, advokaatidel, igat masti inspektsioonidel, järelvalvajatel tööd jätkuks, milleks kulub üüratult aega ja maksumaksja raha. 1929. aastal oli eesmärk koolimaja ehitada ja lastele haridust anda, mitte riiklikku bürokraatiamasinat käigus hoida. Karjuv vajadus riigireformi ja mõttetu ametnike armee vähendamise järele nagu elu näitab.