15 C
Haapsalu
Neljapäev, 28. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Jaanus Mägi

Silt: Jaanus Mägi

Taebla kool korraldab oma valla matemaatikaolümpiaadi

[gallery ids="415737,415734,415735,415736,415738,415739,415740,415741,415742,415743,415744,415745,415746,415747,415748,415749,415750,415751,415752,415753"] Taebla kool on iga-aastase matemaatikapäeva täistuuridel käima saanud – tänavu sai sellest osa Lääne-Nigula valla kuus kooli. Taebla kooli matemaatikapäeva ülesannete parim lahendaja 9. klassist saab viie kuu jooksul stipendiumiks sada eurot kuus. Matemaatikapäeva peeti neljapäeval Taeblas juba neljandat korda. Kui mullu nenditi, et kolmas matemaatikapäev tähendab, et koolil on tekkinud selle korraldamisel harjumus, siis neljandal korral võib väita, et tegemist on juba traditsiooniga. Teist aastat pani parimale noorele matemaatikule 500eurose preemia välja ettevõtja, Taeblas tegutseva transpordifirma omanik Jaak Mullo – parim noor matemaatik saab viie kuu jooksul stipendiumiks sada eurot. „500 eurot – see on lastele nii suur asi!” ütles Taebla kooli õppejuht Kersti Lõhmus. Kui esimesel kahel korral osalesid matemaatikapäeval vaid Taebla ja Palivere kool, siis mullu lisandusid Oru, Martna ja Kullamaa ning tänavu Noarootsi õpilased.

Läänemaa kukkus PISA testis matemaatikas esikohalt kaheksandaks

[caption id="attachment_415606" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli direktori Andres Kampmanni sõnul ei tohi faktide ja teadmiste kõrval unustada ka õpirõõmu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teisipäeval avalikustatud 2022. aasta PISA testi tulemused näitavad, et sarnaselt teiste riikidega on Eesti õpilaste tulemused võrreldes 2018. aasta PISA uuringuga langenud, kuid see langus oli väiksem kui mujal. 2022. aasta kevadel sooritasid 15aastased õpilased PISA testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest. Rõhk oli seekord matemaatikal. Teisipäeval avalikustatud tulemuste järgi on Eesti Euroopa riikide seas matemaatikas koos Šveitsiga esimesel-teisel kohal, loodusteadustes esikohal ning lugemises esimesel-teisel kohal Iirimaa järel. Üle maailma on õpilaste tulemused seekord tervikuna kukkunud, kuid Eesti õpilaste tulemused langesid teistega võrreldes vähem, mis näitab, et Eesti suutis koroonakriisi ajal õpet küllaltki hästi korraldada.

Läänemaa koolid lähenevad reedel õpetajate hoiatusstreigile eri viisil

[caption id="attachment_413687" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli streigijuhi Margit Kiiviti sõnul tulevad nende lapsed reedel kooli tavapärasel ajal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Reede hommikul streigib enamik Läänemaa koolide ja lasteaedade õpetajaid, kuid päeva korraldus on kooliti erinev. Hoiatusstreigi järgi ei tööta lasteaedade õpetajad hommikul kell 8–9 ja koolide õpetajad kell 9–10. Kui palju õpetajaid streigist osa võtavad, pole veel teada, sest allkirjaga streigist osalemise kinnitavad nad alles reede hommikul. „Kui teate jaoks nimekirja koostasin, siis paljud toetasid,” ütles Haapsalu põhikooli streigijuht Marianne Samm. Läänemaa õppeasutustest ei osale streigis Viigi kool, Martna kool ja lasteaed ning Haapsalu Vikerkaare lasteaed. „Õpetajad magasid maha,” ütles Vikerkaare lasteaia direktor Sirje Mänd. Ta selgitas, et osalemiseks oleks tulnud valida streigijuht, kuid see jäi tegemata.

Läänemaa koolid said pommiähvarduse (uuendatud 12.02)

[caption id="attachment_412305" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu põhikoolis toimusid täna tunnid tavapäraselt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Täna öösel saadeti sadadele asutusele üle Eesti, sh koolidele ja lasteaedadele meili teel venekeelne pommiähvardus, mis politsei teatel oli rämpspost. Kirja järgi pidi pea kõigis Eesti koolides kell 10.40 plahvatama pomm. Sellise kirja said ka Läänemaa koolid. Ehkki koolijuhid said ka teavituse, et sellele reageerida pole vaja, käitusid koolid erinevalt. Mitmes koolis pöörati kiri õppuseks, oli koole, kus õppetöö toimus tavapäraselt, kuid oli ka koole, kes viisid tunni läbi õues või saatsid õpilased koju. „Sarnane pommiähvarduste laine oli paar päeva tagasi ka Lätis. Politsei praeguse hinnangu kohaselt on tegemist laiaulatusliku spämmikirjade lainega, mille eesmärk on häirida asutuste tööd. Politsei suhtleb nende asutustega, kes on selle kirja saanud ja tegeleb ähvarduse tegija väljaselgitamisega,“ ütles PPA operatiivjuht Heigo Reinek.

Taebla koolipere rajas köögiviljaaia

[caption id="attachment_410853" align="alignnone" width="1920"] Taebla kooli direktor Jaanus Mägi ja õppejuht Kersti Lõhmus kooliaias kasvanud kõrvitsaga. Eduard Laur[/caption] Tänavu esimest korda saaki andnud kooliaed saab tulevaks kevadeks 13 000 euro eest tilkkastmissüsteemi, mille lapsed ise kokku panevad. „Lapsed on väga õnnelikud,“ ütles Taebla kooli õppejuht Kersti Lõhmus. „Külvavad tihedasti, aga see ongi tore.“ Tänavu kevadel rajatud Taebla kooli köögiviljaaias kasvanud esimesest ja seni ainukesest kõrvitsast tehtud hoidis pistetakse nahka kooli ühisel jõululõunasöögil.

Taebla kooli võimla remont lükkub edasi

[caption id="attachment_410394" align="alignnone" width="1920"] Taebla kool. Foto Urmas Lauri[/caption] Taebla kooli võimla remont lükkub juba kolmandat korda edasi, sest ehitajad küsivad tükk maad rohkem raha, kui Lääne-Nigula vallal selle jaoks on. „Koolijuhina väga kurb, aga midagi pole teha,“ ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi. Lääne-Nigula vald sai 155 000 eurot energiasäästu toetust, et omalt poolt raha juurde panna ja 1978. aastal ehitatud võimla korda teha: soojustada, paigaldada ventilatsioon ja vahetada välja küttesüsteem.

Iga neljas kukkus matemaatikas läbi

[caption id="attachment_401194" align="alignnone" width="2000"] Palivere kooli matemaatikaõpetaja Signe Saviir ütles eile, et läbi kukkusid ka lapsed, kellest ta seda ei oleks osanud karta. Foto: Urmas Lauri[/caption] Koroona-aastate distants- ehk ulaõppest jäänud lünkade tõttu põrus matemaatika lõpueksamil 25 protsenti Läänemaa 9. klasside lastest. Eile hommikul istusid Palivere kooli neli üheksandikku klassitoas ja õppisid matemaatikat, nagu polekski suur suvi käes, lõpuaktus ukse ees ja eksamid selja taga. Ei olnudki – ees ootas järeleksam. Paliveres kukkus üheksast lõpetajast läbi neli.

175aastane Taebla kool vaatab tulevikku lootusega

[gallery ids="401086,401087,401088,401089,401090,401091,401092,401093,401094,401095,401096,401097,401098,401099,401100,401101,401102,401103,401104,401105,401106,401107,401108,401109,401110"] Fotod: Urmas Lauri Reedel tähistas Taebla kool oma 175. aastapäeva, sellest oli osa saamas üle 300 kooli vilistlase. Kontsertaktuse avas kooli lipu sissetoomine, seda tegi 1955. aastal kooli lõpetanud Koela küla mees Saamo Heldema. Pidukõne pidas kooli direktor Jaanus Mägi.

Jaanus Mägi: õpetajad kulutab läbi kaasav haridus

[caption id="attachment_393163" align="alignnone" width="2000"] Taebla kooli direktor Jaanus Mägi tuli 1980. aastal Taeblasse ajutiselt füüsikaõpetajaks, aga sellest sai tema elutöö. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kui Läänemaa üks staažikamaid koolijuhte Jaanus Mägi peaks uuesti valima, siis kaaluks ta õpetajaameti asemel juustumeistri oma.

Põhikooli lõpueksamil asendab hindeid protsent

[caption id="attachment_389949" align="alignnone" width="2000"] Taebla kooli 9. klassi lapsed enam lõpueksamite eest harjunud hindeid ei saa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa koolijuhid tervitavad ministeeriumi plaani asendada põhikooli lõpueksamihinded protsentidega – näiteks hinde „viis” asemel sada protsenti. „Protsent on mõistlik,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi Lääne Elule eile. Läänemaa koolijuhtide sõnul on protsent tunnistusel tükk maad täpsem ja näitab õpilase teadmisi paremini. Näiteks hinne „kolm” jääb vahemikku 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest – vahemik on üsna suur. „Protsent näitab, kas on latv või alumine ots – vaevu „kolm” või peaaegu „neli”,” ütles Mägi. Traditsiooniline „neli” jääb vahemikku 75–89 protsenti, hinne „viis” jääb 90 ja saja protsendi vahele. Valitsus arutab haridus- ja teadusministeeriumi määruse eelnõu täna.