Silt: Jaanus Mägi
3
Põhikooli lõpueksamil asendab hindeid protsent
[caption id="attachment_389949" align="alignnone" width="2000"]
Taebla kooli 9. klassi lapsed enam lõpueksamite eest harjunud hindeid ei saa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolijuhid tervitavad ministeeriumi plaani asendada põhikooli lõpueksamihinded protsentidega – näiteks hinde „viis” asemel sada protsenti.
„Protsent on mõistlik,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi Lääne Elule eile. Läänemaa koolijuhtide sõnul on protsent tunnistusel tükk maad täpsem ja näitab õpilase teadmisi paremini. Näiteks hinne „kolm” jääb vahemikku 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest – vahemik on üsna suur. „Protsent näitab, kas on latv või alumine ots – vaevu „kolm” või peaaegu „neli”,” ütles Mägi. Traditsiooniline „neli” jääb vahemikku 75–89 protsenti, hinne „viis” jääb 90 ja saja protsendi vahele.
Valitsus arutab haridus- ja teadusministeeriumi määruse eelnõu täna.
Taebla kooli 9. klassi lapsed enam lõpueksamite eest harjunud hindeid ei saa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolijuhid tervitavad ministeeriumi plaani asendada põhikooli lõpueksamihinded protsentidega – näiteks hinde „viis” asemel sada protsenti.
„Protsent on mõistlik,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi Lääne Elule eile. Läänemaa koolijuhtide sõnul on protsent tunnistusel tükk maad täpsem ja näitab õpilase teadmisi paremini. Näiteks hinne „kolm” jääb vahemikku 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest – vahemik on üsna suur. „Protsent näitab, kas on latv või alumine ots – vaevu „kolm” või peaaegu „neli”,” ütles Mägi. Traditsiooniline „neli” jääb vahemikku 75–89 protsenti, hinne „viis” jääb 90 ja saja protsendi vahele.
Valitsus arutab haridus- ja teadusministeeriumi määruse eelnõu täna. 
Haapsalu lapsed käivad kosmosekoolis
[caption id="attachment_379832" align="alignnone" width="2000"]
Tereese (vasakult), Simona ja Luisa Stamberg õpivad kosmosekoolis teist aastat. Teleskoop huvitab ka nende isa Tõnis Stambergi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poolsada Haapsalu last käib juba teist aastat kord nädalas õhtupimeduses mere ääres hirmkalli teleskoobiga tähistaevast vaatlemas.
Haapsalu külje all Uuemõisas innovatsioonikeskuses Innokas tegutseva kosmosekooli 11aastane õpilane Simona Stamberg vuristas esmaspäeval päikesesüsteemi planeetide nimed edas- ja tagaspidi nii kiiresti ette, et see kõlas mingi tundmatu keelena. Planeetide üleslugemise rekord kuulub aga hoopis üheksa-aastasele Luisa Stambergile, Simona õele. „Luisa aeg on 1,3 sekundit,” ütles Innoka juhataja Angela Leppik. Tegelikult on muidugi kõik rekorditüdrukud – Simona, Luisa ja Tereese Stamberg. Õed käivad teist aastat Innoka kosmosekoolis ja unistavad, nagu kosmosekooli õpilastele kohane, tööst NASA kosmoseagentuuris või füüsikaõpetaja ametist, sest astronoomia – see on puhas füüsika ja väga põnev.
Tereese (vasakult), Simona ja Luisa Stamberg õpivad kosmosekoolis teist aastat. Teleskoop huvitab ka nende isa Tõnis Stambergi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poolsada Haapsalu last käib juba teist aastat kord nädalas õhtupimeduses mere ääres hirmkalli teleskoobiga tähistaevast vaatlemas.
Haapsalu külje all Uuemõisas innovatsioonikeskuses Innokas tegutseva kosmosekooli 11aastane õpilane Simona Stamberg vuristas esmaspäeval päikesesüsteemi planeetide nimed edas- ja tagaspidi nii kiiresti ette, et see kõlas mingi tundmatu keelena. Planeetide üleslugemise rekord kuulub aga hoopis üheksa-aastasele Luisa Stambergile, Simona õele. „Luisa aeg on 1,3 sekundit,” ütles Innoka juhataja Angela Leppik. Tegelikult on muidugi kõik rekorditüdrukud – Simona, Luisa ja Tereese Stamberg. Õed käivad teist aastat Innoka kosmosekoolis ja unistavad, nagu kosmosekooli õpilastele kohane, tööst NASA kosmoseagentuuris või füüsikaõpetaja ametist, sest astronoomia – see on puhas füüsika ja väga põnev. 
Läänemaa suurim kool testis esmaspäeval ühe klassitäie lapsi
[caption id="attachment_346575" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul pole võimalik kolm korda nädalas 700 õpilast korraga testida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Maakonna suurim, 700 õpilasega Haapsalu põhikool testis eile ühe klassitäie lapsi põhjendusega, et terve kooli testimiseks pole lapsevanemate nõusolekut ja käib üle jõu.
Haapsalu põhikoolis testiti eile prooviks üks klassitäis lapsi, direktor Anne Mahoni sõnul võttis see peaaegu terve tunni – 45 minutit. Kuigi lapsed said Mahoni sõnul hakkama ja neile tundus see isegi meeldivat, polnud eile vähimatki selgust, kes ja mis intervalliga hakkab Läänemaa suurimas, 700 õpilasega koolis lapsi testima. Direktor sellega ei kiirusta.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul pole võimalik kolm korda nädalas 700 õpilast korraga testida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Maakonna suurim, 700 õpilasega Haapsalu põhikool testis eile ühe klassitäie lapsi põhjendusega, et terve kooli testimiseks pole lapsevanemate nõusolekut ja käib üle jõu.
Haapsalu põhikoolis testiti eile prooviks üks klassitäis lapsi, direktor Anne Mahoni sõnul võttis see peaaegu terve tunni – 45 minutit. Kuigi lapsed said Mahoni sõnul hakkama ja neile tundus see isegi meeldivat, polnud eile vähimatki selgust, kes ja mis intervalliga hakkab Läänemaa suurimas, 700 õpilasega koolis lapsi testima. Direktor sellega ei kiirusta. 
Taebla 1. klass on lapsi tuubil täis
[caption id="attachment_329636" align="alignnone" width="2000"]
Taebla kooli õppejuhi Kersti Lõhmuse sõnul ei jää tänavusügisene 24 lapsega 1. klass viimaseks suureks. Paarikümmet last on oodata ka 2022. aasta sügisel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sügisest läheb Taebla kooli 1. klassi 24 last, klassiruumid aga on ette nähtud 16 lapsele.
Taebla kooli direktor Jaanus Mägi ütles Lääne Elule, et heal juhul õnnestuks tal ühte klassiruumi pressida 18 last. „Kui 24 panna, siis ei pääse liikuma lapsed ega õpetaja,” ütles Mägi.
Tuttuues, poolteist aastat tagasi avatud koolimajas ruumi justnagu oleks, aga ei ole ka. Kool on ehitatud 144 lapsele, õpilasi on seal tänavu 116, aga klassiruumid on väikesed.
2021. aasta 1. klass pole midagi era- ega ühekordset. Taebla kooli õppejuht Kersti Lõhmus ütles, et ka 2022 sügise prognoos näitab 18–20 last 1. klassi. „Ka Taebla lasteaed kasvab,” ütles Lõhmus. „Taebla on koht, kuhu kolitakse.”
Taebla kooli õppejuhi Kersti Lõhmuse sõnul ei jää tänavusügisene 24 lapsega 1. klass viimaseks suureks. Paarikümmet last on oodata ka 2022. aasta sügisel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sügisest läheb Taebla kooli 1. klassi 24 last, klassiruumid aga on ette nähtud 16 lapsele.
Taebla kooli direktor Jaanus Mägi ütles Lääne Elule, et heal juhul õnnestuks tal ühte klassiruumi pressida 18 last. „Kui 24 panna, siis ei pääse liikuma lapsed ega õpetaja,” ütles Mägi.
Tuttuues, poolteist aastat tagasi avatud koolimajas ruumi justnagu oleks, aga ei ole ka. Kool on ehitatud 144 lapsele, õpilasi on seal tänavu 116, aga klassiruumid on väikesed.
2021. aasta 1. klass pole midagi era- ega ühekordset. Taebla kooli õppejuht Kersti Lõhmus ütles, et ka 2022 sügise prognoos näitab 18–20 last 1. klassi. „Ka Taebla lasteaed kasvab,” ütles Lõhmus. „Taebla on koht, kuhu kolitakse.” 
Läänemaal algas õpetajate kaitsesüstimine
[caption id="attachment_322445" align="alignnone" width="2000"]
Martna ja Kullamaa perearst Hiie Tiisler (paremal) vaktsineeris eile Kullamaa kooli töötajaid. Kaitsesüsti saab õpetaja Pille Nool. Urmas Lauri[/caption]
Koroonaviiruse vastu soovib end vaktsineerida üle 400 õpetaja ja koolitöötaja, kellest esimesed said süsti sel nädalal.
Kullamaa kooli õpetajaid vaktsineeris reedel kella poole kümnest peale Goldenbecki majas Martna ja Kullamaa perearst Hiie Tiisler. Keskpäevaks oli Tiisler kaitsesüsti teinud kümmekonnale kooli töötajale. „Istusid oma aja ära ja läksid rõõmsalt tööle tagasi,” ütles Tiisler. Pärast süsti tuleb 15 minutit rahulikult oodata.
Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda ütles, et vaktsineerida laseb end üle 80 protsendi kooli töötajatest.
Eile said kaitsesüsti ka kümme Noarootsi põhikooli ja gümnaasiumi töötajat. Õpetajate vaktsineerimine jätkub esmaspäeval ja märtsi alguses.
Martna ja Kullamaa perearst Hiie Tiisler (paremal) vaktsineeris eile Kullamaa kooli töötajaid. Kaitsesüsti saab õpetaja Pille Nool. Urmas Lauri[/caption]
Koroonaviiruse vastu soovib end vaktsineerida üle 400 õpetaja ja koolitöötaja, kellest esimesed said süsti sel nädalal.
Kullamaa kooli õpetajaid vaktsineeris reedel kella poole kümnest peale Goldenbecki majas Martna ja Kullamaa perearst Hiie Tiisler. Keskpäevaks oli Tiisler kaitsesüsti teinud kümmekonnale kooli töötajale. „Istusid oma aja ära ja läksid rõõmsalt tööle tagasi,” ütles Tiisler. Pärast süsti tuleb 15 minutit rahulikult oodata.
Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda ütles, et vaktsineerida laseb end üle 80 protsendi kooli töötajatest.
Eile said kaitsesüsti ka kümme Noarootsi põhikooli ja gümnaasiumi töötajat. Õpetajate vaktsineerimine jätkub esmaspäeval ja märtsi alguses. 
Taebla kool koroonakahtluse tõttu distantsõppele ei läinud
[caption id="attachment_293224" align="alignnone" width="2000"]
Jaanus Mägi otsustas, et koroonaviirusega nakatunud lapsevanema laps jääb koju ja õppetöö jätkub tavapäraselt. Urmas Lauri[/caption]
Kuigi Taebla kooli õpilase ühe vanema koroonaanalüüs osutus positiivseks, otsustas kool tavapärast õppetööd jätkata.
Taebla kooli direktor Jaanus Mägi ütles, et kui õpilase vanem oli saanud teada, et tema koroonaanalüüs on hoolimata igasuguste haigustunnuste puudumisest osutunud positiivseks, teavitas ta sellest kohe kooli. „Palusime tal laps kaheks nädalaks koju jätta ja informeerisime ka kogu kooliperet ja lapsevanemaid. Kõik võtsid asja rahulikult,” rääkis Mägi. Õpilane, kelle vanem oli postitiivse analüüsitulemuse saanud, jäi muidugi kaheks nädalaks koju.
Jaanus Mägi otsustas, et koroonaviirusega nakatunud lapsevanema laps jääb koju ja õppetöö jätkub tavapäraselt. Urmas Lauri[/caption]
Kuigi Taebla kooli õpilase ühe vanema koroonaanalüüs osutus positiivseks, otsustas kool tavapärast õppetööd jätkata.
Taebla kooli direktor Jaanus Mägi ütles, et kui õpilase vanem oli saanud teada, et tema koroonaanalüüs on hoolimata igasuguste haigustunnuste puudumisest osutunud positiivseks, teavitas ta sellest kohe kooli. „Palusime tal laps kaheks nädalaks koju jätta ja informeerisime ka kogu kooliperet ja lapsevanemaid. Kõik võtsid asja rahulikult,” rääkis Mägi. Õpilane, kelle vanem oli postitiivse analüüsitulemuse saanud, jäi muidugi kaheks nädalaks koju. 
Taebla kool tõuseb alati fööniksina tuhast
[caption id="attachment_311427" align="aligncenter" width="2000"]
Taebla vana koolimaja saalis meenutasid endised õpilased ja õpetajad vanu aegu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Taebla vana koolihoone lõi 11. septembril kihama, sest muinsuskaitsepäevade raames tehti majauksed korraks lahti ning endised õpilased ja õpetajad said vanu aegu meenutada.
„Kui aastaid tagasi käisid muinsuskaitsjad vaatamas, siis nad olid vaimustunud, et see koolimaja on säilinud nii, nagu ta kunagi on olnud,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi.
Kui tema Taeblasse jõudis, oli praeguseks lammutatud neljas koolimaja juba püsti ning kooli õppetöö suures osas sinna üle kolitud.
„2016 võeti maja riikliku kaitse alla. Ühtpidi tähendab see seda, et püüame seda koolimaja säästa, teistpidi panime kohalikule omavalitsusele ja kõikidele inimestele, kes siin toimetavad, peale riiklikud kohustused. Kolmandast küljest on meist ka abi, õige natuke – korstnate ja katuse parandamisel,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.
Vana koolimajaga tutvumise päeva eesmärk oli pöörata hoonele tähelepanu ja mõtestada, mida sellega peale hakata, et see hakkaks jälle elama. „Võibolla oleks koolil vaja kunagi abiruume, seal saaks korraldada huviringe,” loetles Pets vana koolimaja võimalusi. „Võibolla saaks sinna teha muuseumitoad. See on kõik tulevikumuusika, sest maja korrastamine nõuab palju raha.”
Kooli ajalugu sai päeva jooksul tubli täienduse, sest direktor Mägi salvestas diktofoniga kohaletulnute mälestusi ning Lembitu Varblase lapsed kinkisid koolile isa arhiivi Taebla kooli puudutava osa.
...
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="311373,311374,311375,311376,311377,311378,311379,311380,311381,311382,311383,311384,311385,311386,311387,311388,311389,311390,311391,311392,311393,311394,311395,311396,311397,311398,311399,311400,311401,311402,311403,311404,311405,311406,311407,311408,311409,311410,311411,311412,311413,311414,311415,311416,311417,311418,311419,311420,311421,311422,311423,311424,311425,311426,311428,311429,311430,311431,311432,311433,311434,311435,311436,311437,311438,311439,311440,311441,311442,311443,311444,311445"]
Taebla vana koolimaja saalis meenutasid endised õpilased ja õpetajad vanu aegu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Taebla vana koolihoone lõi 11. septembril kihama, sest muinsuskaitsepäevade raames tehti majauksed korraks lahti ning endised õpilased ja õpetajad said vanu aegu meenutada.
„Kui aastaid tagasi käisid muinsuskaitsjad vaatamas, siis nad olid vaimustunud, et see koolimaja on säilinud nii, nagu ta kunagi on olnud,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi.
Kui tema Taeblasse jõudis, oli praeguseks lammutatud neljas koolimaja juba püsti ning kooli õppetöö suures osas sinna üle kolitud.
„2016 võeti maja riikliku kaitse alla. Ühtpidi tähendab see seda, et püüame seda koolimaja säästa, teistpidi panime kohalikule omavalitsusele ja kõikidele inimestele, kes siin toimetavad, peale riiklikud kohustused. Kolmandast küljest on meist ka abi, õige natuke – korstnate ja katuse parandamisel,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.
Vana koolimajaga tutvumise päeva eesmärk oli pöörata hoonele tähelepanu ja mõtestada, mida sellega peale hakata, et see hakkaks jälle elama. „Võibolla oleks koolil vaja kunagi abiruume, seal saaks korraldada huviringe,” loetles Pets vana koolimaja võimalusi. „Võibolla saaks sinna teha muuseumitoad. See on kõik tulevikumuusika, sest maja korrastamine nõuab palju raha.”
Kooli ajalugu sai päeva jooksul tubli täienduse, sest direktor Mägi salvestas diktofoniga kohaletulnute mälestusi ning Lembitu Varblase lapsed kinkisid koolile isa arhiivi Taebla kooli puudutava osa.
...
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="311373,311374,311375,311376,311377,311378,311379,311380,311381,311382,311383,311384,311385,311386,311387,311388,311389,311390,311391,311392,311393,311394,311395,311396,311397,311398,311399,311400,311401,311402,311403,311404,311405,311406,311407,311408,311409,311410,311411,311412,311413,311414,311415,311416,311417,311418,311419,311420,311421,311422,311423,311424,311425,311426,311428,311429,311430,311431,311432,311433,311434,311435,311436,311437,311438,311439,311440,311441,311442,311443,311444,311445"] 
Läänemaal alustab kooliaastat 2400 last
[caption id="attachment_308269" align="alignnone" width="2000"]
Noarootsi kooli esimese klassi lapsed said aabitsad kätte juba pühapäeval. Pildil koos klassijuhataja Lily Pellaga. Foto: Maie Arro[/caption]
Septembris istuvad Läänemaa 15 kooli 2400 õpilast pärast kuue kuu pikkust katkestust taas koolipingis, sest kolm kuud koduõpet ja suvevaheaeg on möödas.
„Juba see on sensatsiooniline, et kõik tulevad 1. septembril kooli,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi juhiabi Katrin Seppel vastuseks küsimusele, mis neil koolis uut on. „Uus on see, et me ei olegi distantsõppel,” ütles ka Oru kooli direktor Andres Kampmann.
Oru kool alustas kooliaastat tegelikult juba eile – eelmise kooliaasta lõpetamisega. Kampmann jagas kätte 105 kiituskirja neljadele-viitele õppinutele ja 89 tänukirja muude silmapaistvate tulemuste eest. Kevadel eriolukorras ta seda teha ei saanud. „Nüüd olid meil sportlik-lõbusad mängud ja direktori vastuvõtt,” ütles Kampmann.
Noarootsi kooli esimese klassi lapsed said aabitsad kätte juba pühapäeval. Pildil koos klassijuhataja Lily Pellaga. Foto: Maie Arro[/caption]
Septembris istuvad Läänemaa 15 kooli 2400 õpilast pärast kuue kuu pikkust katkestust taas koolipingis, sest kolm kuud koduõpet ja suvevaheaeg on möödas.
„Juba see on sensatsiooniline, et kõik tulevad 1. septembril kooli,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi juhiabi Katrin Seppel vastuseks küsimusele, mis neil koolis uut on. „Uus on see, et me ei olegi distantsõppel,” ütles ka Oru kooli direktor Andres Kampmann.
Oru kool alustas kooliaastat tegelikult juba eile – eelmise kooliaasta lõpetamisega. Kampmann jagas kätte 105 kiituskirja neljadele-viitele õppinutele ja 89 tänukirja muude silmapaistvate tulemuste eest. Kevadel eriolukorras ta seda teha ei saanud. „Nüüd olid meil sportlik-lõbusad mängud ja direktori vastuvõtt,” ütles Kampmann. 