9

Sukles küsib Matsalu kalameestele püügilubade eelisõigust

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Urmas Lauri
Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Urmas Lauri

Haapsalu linnapea Urmas Sukles saatis keskkonnaministrile kirja, milles palub Matsalu lahe ääres elavatele kalameestele eelisõigust landipüügilubade taotlemisel.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin ütles, et vastust Suklesele alles koostatakse ja enne kirja ärasaatmist ta Matsalu kalameeste olukorda ei kommenteeri.

„Üldine poliitika on see, et erandeid ei tehta. Lubade jagamine peab olema läbipaistev ja ligipääs taotlemisele peab olema võrdne,” ütles Märtin.

Haeska turismitaluniku Ants Ale sõnul praegu kohalikele kodumeres kalapüügiks lube ei jagu. „Lubade hulk on limiteeritud ja neid jagatakse internetist. 1. detsembril kell 9 on start ja kahe minutiga on kõik Matsalu 1. tsooni 50 luba läinud. Praegu saab loa see, kellel on kiirem server,” ütles Ale. „Praegu vaatavad külamehed kaldalt, kuidas linnamehed lanti loobivad. Paarkümmend kohalikku oleks küll, kes seda luba tahaks.”

Ale sõnul ei kasuta võõrad oma püügiõigust isegi ära. „Paar aastat tagasi palusin lahe ääres elavatel meestel silma peal hoida, kui palju võõraid landiga püüdmas käib. 50 luba oli välja antud, meie saime heal juhul 20 püüdjat,” ütles Ale. „Sattusin juttu ajama ühe Rapla mehega, kes sai loa. Rääkis, et ta ei jõudnudki seda kasutada. Arvan, et lubasid võetakse igaks juhuks ja osa neist jääb kasutamata, sest ei satuta siiakanti.”

Matsalu on jaotatud kaheks püügitsooniks. Probleem on just esimese tsooni lubadega, kus on rangemad looduskaitselised piirangud. „Sisuliselt on see ala kuni Haeska rahudeni,” ütles Ale.

Sukles ütles, et kuulis Matsalu lahe kalapüügilubade probleemist juba enne Haapsalu ja Ridala ühinemist, kui käis tutvumiskoosolekutel Ridala külades. „See ei ole normaalne olukord,” ütles ta.

Suklese sõnul on see regionaalpoliitiliselt absurdne. „Inimesed elavad maal või ehitavad sinna endale kodu ja siis vaatavad kaldalt, kuidas võõrad käivad kalal,“ ütles ta.
Sukles saatis esmalt kirja keskkonnaametisse. „Nad vastasid lihtsalt, et erisusi kellelegi ei tehta, kuigi neid tahetakse üle Eesti,” ütles Sukles. Keskkonnaamet selgitanud, et püügilube rohkem jagada ei soovita seepärast, et see tooks kaitsealale rohkem rahvast, kes ei tea kaitseala reegleid ja tekitaks loodusele kahju.

Sukles rääkis kalurite murest ka regionaalminister Janek Mäggile, kui see Haapsalut külastas. „Nii Mäggi kui ka keskkonnaamet ütlesid, et see on keskkonnaministeeriumi teema. Siis kirjutasingi keskkonnaministrile,” ütles Sukles.

Turismitalu pidajana leidis Ale, et püügiluba ei peaks olema tingimata nimeline, vaid võiks kuuluda näiteks ettevõttele. „Siis saaks pakkuda külalistele võimalust kalal käia. Neid käiks ikka üks korraga. Praegu on sellel minu nimi küljes ja peale minu ei saa seda keegi kasutada,” ütles Ale.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Madsi
Madsi

Muidu Sukles mõistlik tundunud aga nüüd räägib tüüpilist eestlase juttu. Ehitad endame teadliklut maja looduskaitsealale, kuulutad selle ala endale ja nimetad neid kes seal aastakümneid kalal on käinud võõrasteks.

Loogiline lõpp
Loogiline lõpp

Väärt mõte. Rannarootsi keskus ainult haapsalastele. Pole vaja Matsalu meestel seal järjekorda tekitada. Vähiload jagame ka kõigepealt saarlastele. Suklese regionaalpoliitika my ass.

Einar
Einar

Muidugi arusaadav teema, et mereäärsetel aladel internet aeglasem ning mererahvas lubasid ei saa. Kuid samas, kas võetaks asi üles, kui antud teema oleks tõstatanud keegi väljaspoolt HARI seltskonda? Ja muidugi iga asjaga ikka otsitakse võimalust raha teenida. Jagatakse turismitaludele ära, et keegi ööbiks ja tarbiks veel, ehk küsitakse edasi raha selle eest. Kas sellisel juhul jagub ka neile kaluritele, kes reaalselt elatuvadki kalapüügist. Siis on jälle jama.
Mitu külge sellel asjal. Pigem tahaks näha, et härra linnapea seisaks ka inimeste eest, kes on väljaspool tema valimisliitu.

Urmas Sukles
Urmas Sukles

Kalurid, kelle probleemi püüame lahendada, on Hari 🙂
Tore !

Mõni on valgem, kui teine
Mõni on valgem, kui teine
Sama absurdne olukord on ka Silma Looduskaitse alal. Kui internet on aeglane võid püügiloast unistada. Tava inimene ei tohi kalal käija ega kaitsealal isegi mitte viibida, sest häirib lindude pesitsust, selleks et sügisel põdrad saaks massitappu lindudele teha ja teada tuntud isikute rahakotte täita. Kuhu suunatakse 6.4 eurot iga müüdud 24h kalapüügiloa eest, kas sellega taastatakse kalavarusid, või parandatakse vee kvaliteeti? Kus sa sellega, pigem ametnikele uued sõidukid iga aasta, millega hea erasõite ja lõunatamas käija. Miks EMTa ei jäõgi ametnike sõite? Lk alad on loodud ainult ärieesmärgil, mitte looduskaitse eedmärgiks. Kohalike huvidega ja vajadustega pole absoluutselt arvestatud. Kaitsealal lähtuda… Loe rohkem »
Joel
Joel

Jutu lõpus tuleb välja, et luba on vaja ikka rohkem külalistele. Väike lisabisnis oma ettevõttele kasumi teenimiseks.

Boatman
Boatman

see pole jälle aus, siis tekib sama, mis kallasraja seadusega, meri kuulub neile, ke kinnivara soetanud või pärinud

2. kodanik
2. kodanik

On vägagi aus. Kui tahad oma elu õngitsemisega sisustada, siis koli mere äärde elama. On seda keegi keelanud teha?

Imelik
Imelik

…ja kui tahad suusatada koli mäe otsa ja rabas marju korjata siis sohu… jne?

wpDiscuz