Mikk Lõhmus: hariduselu tulevik on kokkulepe

Kuna haridus on iga valla (ja ka linna) lipulaev, on hariduselu tulevik kogukondade jaoks küsimus, mille tähtsust ei saa alahinnata.

Näitavad ju seda ka Lääne Elus ilmunud artiklid, millest osa on üles ehitatud hirmutamistaktikale, teistes on üritatud lahata asju objektiivselt.

Nõva koolist. Lääne-Nigula vallavalitsus on juba märtsis otsustanud, et Nõva kool peab jätkama kogukonnakoolina ning praeguses koolimajas. See seisukoht ei ole muutunud. Eesmärk oli ja on anda kindlus, et koolihariduse andmine Nõval jätkub hoolimata sellest, kui palju on koolis õpilasi. Põhiküsimus on see, kas koolihariduse andmine peab jätkuma ka III kooliastmes (7.–9. klassis) ja see diskussioon seisab veel ees.

Nõva kooli murede aluseks oli ja on õpilaste arvu pessimistlik prognoos – lähima seitsme aasta jooksul on isegi optimistliku prognoosi kohaselt kooli minemas kõige rohkem kuus õpilast. Lootused laste arvu kasvule ei ole aastatega täitunud. Kuna riik annab õpetajate palgaraha ühtsetel alustel vallale kui tervikule ja mitte ei jaga seda koolide kaupa, siis ei oma rahastamise seisukohalt tähtsust ka iga kooli õpilaste arv eraldi võetuna – oluline on volikogu poliitiline kokkulepe, mis mahus Nõva kooli pidada soovitakse.

Nõva õpilaskodust. Eelneva valguses puudub vajadus pidada Nõval õpilaskodu. Õpilaskodu on mõeldud sotsiaalse toimetuleku raskustega perede lastele – kõige kaitsetumale sihtgrupile õpilaste seas, kelle toetamiseks peab koolil olema valmisolek ja võimekus. Ühes vallas ei ole mõistlik rajada mitme õpilaskodu tarvis kallist tugiteenuste süsteemi, sest kõik see nõuab raha. Praegu on Noarootsis olemas piisava suurusega õpilaskodu vajaliku tugipersonali palkamiseks ning teenuste väljaarendamine ühes kohas on otstarbekam. Veel kord – õpilaskodus ei ole ühtegi Lääne-Nigula või Läänemaa last ja selle säilimist ei ole nimetatud ka ühinemislepingus.

Kogukonna kokkulepe. Nõva kooli probleemid on saanud alguse kaugelt enne Nõva valla ühinemist Lääne-Nigulaga. Nõva kogukond pole Nõva kooli tuleviku küsimuses üksmeelel ja see ei mõju kuigi hästi hariduselu arengule Nõval. Kutsun hoolekogu, Nõvalt valitud volikogu liikmeid, kogukonna aktiivseid tegijaid istuma ühiselt laua taha, et kompromissialtilt ja üksteist süüdistamata Nõva hariduse tuleviku osas kaasa rääkida ning eeskätt omakeskis kokkuleppele jõuda. Eeskujuks on näiteks Kullamaa, kus on jõutud üksmeelsele veendumusele, et gümnaasiumi pidamine on piirkonna tuleviku jaoks oluline, või Taebla, kus uue koolimaja ehitamise nimel gümnaasiumist loobuti.

Valla haridusvõrku ei saa arendada ühe kooli põhiselt, nägemata tervikpilti. Meil on kaheksa kooli: Kullamaa keskkool, Taebla kool, Oru kool, Noarootsi kool, Nõva kool, Martna põhikool, Palivere põhikool ja Risti põhikool. Kui Nõva kool kõrvale jätta, siis pole Lääne-Nigula koolide põhiliseks probleemiks õpilaste vähesus. Rahvastikuprognoos näitab, et lähemad seitse-kaheksa aastat on jätkusuutlikud kõik valla koolid – eeldusel, et riigi rahastamise mudel ei muutu.

Lääne-Nigula hariduse suuremaid väljakutseid on, et meie koolides oleksid parimad õpetajad ja koolijuhid, tagatud õpetajate järelkasv, mitmekesine huvitegevus, vajalik õppevara ja hariduse tugiteenused (koolipsühholoog, eripedagoog) ehk hariduse sisuline kvaliteet. Õpetaja ja tugispetsialisti leidmine ja temale väärilise tasu maksmine on kujunemas üheks suuremaks väljakutseks kogu Eestis. Võtmetegevus siin on koostöö – eraldi võttes on koolid liiga väikesed, et kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele täit töökoormust pakkuda. Huvitegevuse korraldamisel väärivad suuremat tähelepanu õpilase jaoks põnevad reaalainete ringid (füüsika, keemia jms), mis võimaldaksid valla põhikoolilõpetajatel edaspidi edukalt kandideerida reaalsuunitlusega gümnaasiumidesse ja oleksid oluliseks lisandväärtuseks praegu juba edukalt toimivatele kultuuriga seotud huviringidele.

Töö kõige sellega toimub juba praegu, näiteks on sügisest kõikides koolides psühholoog. Näeme vaeva, et leida eripedagooge. Korraldamisel on ühine IT riist- ja tarkvara hange parima õppevara tagamiseks.

Üksnes koostööst ja valla abist ei piisa, ka ise tuleb tööd teha. Oluline on iga kooli juhtkonna ja õpetajate tahe ise pingutada ning hoolekogude ja kogukonna oskus seda kõike koolilt positiivses võtmes nõuda. Missugune on kooli maine ja nägu – see on ka iga kogukonna seisukohalt väga tähtis. Mõiste „kooli turundamine” kõlab esmapilgul pisut veidralt, kuid kooli maine võib piirkonda elama asuda soovivale perele olla vaata et kõige olulisem argument.

Selles valguses tuleb kõnealust kooli III astme (7.–9. klass) õpilaste võimalikku piirarvu vaadata pigem kui eesmärki, et ka kool ja kogukond ise pingutaks – nii koolihariduse sisulise kvaliteedi kui ka õpilase nimel. Kui I ja II kooliaste ei paku õpilasele ja vanemale vajalikku, siis viiakse õpilane mujale. Lapsevanemale on kooli valik teadupärast vaba. Koolil, kes pingutab, on ka alati piisavalt õpilasi, et kestma jääda.