0

Ruslan Sergatsjov tõi kergejõustiku Eesti meistritiitli Haapsallu

Ruslan Sergatsjov. Foto Marko Mumm
Ruslan Sergatsjov. Foto Marko Mumm

Nädalavahetusel peeti Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus, kus oli veel võimalik täita Berliinis 6.-12. augustini toimuvate Euroopa meistrivõistluste normi.

Haapsalu sportlane Ruslan Sergatsjov võitis 10 000 m käimises esikoha ajaga 48.42,44. Käimisvõistlus toimus päeva kõige palavamal ajal ja oli võistlejatele päris piinarikas. Õhutemperatuur oli varjus 34 kraadi, maapinna temperatuur tõusis isegi 50 kraadini. Ühe noorema poisi treener võttis oma õpilase kaks ringi enne lõppu päikesepiste vältimiseks võistluselt maha.

See oli Sergatsjovi neljas täiskasvanute meistritiitel ja üheksas medal, millises arvestuses tõusis ta Eesti kõigi aegade edetabelis 12. kohale. Tema treener Mihhail Jutkin on nüüd oma käimisõpilaste võidetud medalite kõigi aegade arvestuses kaheksandal kohal.

Treener Jutkini arvates tagas tema õpilase edu korralik ettevalmistus Paralepa käimisrajal, kus olid sellistel palavatel suvepäevadel treenimiseks lausa paradiislikud tingimused.

Läänlastest jäi tulemuste poolest teiseks Fred Vali. Veteranieas mees saavutas kuulitõukes neljanda koha tulemusega 16.23 ja kettaheites kuuenda koha tulemusega 45.41. Kuulitõukevõisltusel mängis loodus jälle oma osa. Võistlejad jõudsid soojenduse ära teha, kui tuli 10-minutine vihmahoog ja võistluse algus venis. Kuulitõukering vajas veest puhastamist ja kuivatamist. Esimesed tõuked olid kõikidel väga ettevaatlikud, sest ring oli endiselt libe ja oli oht saada trauma. Enamik võistlejaid lõplikult uue olukorraga ei kohanenudki. Vali suutis seda ehk teistest paremini, sest tal jäi oma hooaja paremast tulemusest puudu ainult 3 sentimeetrit. Tasub märkida, et ta treenib iseseisvalt, ilma treenerita.

Läänemaa odaviskaja Erki Mitman jäi kümnendaks tulemusega 59.00. Läänemaa klubide esindajaid rohkem kahjuks polnudki.

Ühtegi Euroopa meistrivõistluste uut normitäitjat tänavustel Eesti meistrivõistlustel ei lisandunud. Meistrivõistluste parimateks tulemusteks võib pidada Magnus Kirdi 88.28 odaviskes, Gerd Kanteri 63.44 kettaheites ja Tähti Alveri 14.05 kolmikhüppes. Seekordset võistlust iseloomustab väga madal osavõtjate arv enamikel aladest. Kui aastaid tagasi tuli võistlema pääsemiseks läbida päris korralik konkurss, siis tänavu ei olnud pea pooltel aladel võistlejaid finaaligi jagu. Kas oli selleks süüdi palav ilm, või mõni muu põhjus, on raske arvata.

Ilmselt siiski mõni muu põhjus, nagu kergejõustikujuhtkonna vähene huvi või oskamatus võistlusi propageerida. Toon näite. Kui 1990ndail olid väga populaarsed Rukkilillemängud ja neil osalemine oli mitte ainult auasi, vaid ka rahaliselt kasulik, siis tasapisi on see võistlus vajunud unustustehõlma just toetuse kadumise tõttu. Kui varem osalesid seal 15-18aastased, siis mõni aasta tagasi asendati 17-18aastased 13-14aastastega, et võistlejate vajalikku arvu kätte saada. Vähendati ka võistluspäevade arvu. Kuid klubidel puudub nende mängude vastu endiselt huvi. Kindlasti vajab spordi kuningannaks peetav ala suuremat tähelepanu meie kõikide poolt.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz