0

Urve Palo: viimane miil pakub tehnoloogilist alternatiivi linnaelule

Lääne Elu

info@le.ee

Foto: Urmas Lauri

Foto: Urmas Lauri
Iga päev otsustab umbes kümme Eesti inimest oma senisest kodukandist lahkuda ja elu Tallinnas sisse seada. Samal ajal võimaldab tehnoloogia järjest enam olla asukohast sõltumatu, teenida endale ja oma perele leiba suurtest keskustest eemal. Ülikiire ja taskukohane internet pole aga kaugeltki igasse Eesti nurka jõudnud, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, sotsiaaldemokraat Urve Palo.

On selge, et kaasaegne töö- ja ettevõtluskeskkond, nagu ka kogu muu eluolu, eeldavad püsiva ja kiire interneti kättesaadavust. Viimase  puudumine on üks põhjuseid, miks inimesed hääletavad jalgadega ja kolivad maalt ära, peamiselt Tallinnasse. Kui enamikes maakondades elanike arv kahaneb, siis pealinnas see aina kasvab. Tänavu mais ületas tallinlaste arv rahvastikuregistri andmetel juba 450000 piiri.

Nii ongi ellu kutsutud viimase miili projekt, et viia töökindel interneti püsiühendus pealinnast välja ning arendada  maapiirkondades ettevõtlust ja toetada laiemalt kohalikku elu. Vahetult enne jaanipäeva kuulutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja konkursi, et leida sügiseks ettevõtte, mis hakkab riigi toetuse najal rajama kiireid internetiühendusi nendesse piirkondadesse, kuhu erasektor järgneva viie aasta jooksul muidu ei investeeriks. Toetuse kogusuurus on 20 miljonit eurot.

Kui Eesti tahab olla tõeline e-riik, siis peab kiire internet jõudma igale poole, kus püsivalt elatakse. Vastasel juhul muutume e-linnaks, kus kvaliteetse interneti saamiseks tuleb minna linnadesse. Täna on Eestis kokku 324000 kinnistut ja neist ainult 82000 ehk siis 25 protsenti omab vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti kaardistusele kaabelvõrgu näol stabiilset ja kiiret internetti. Tõsi, 25 protsenti kinnistuid ei tähenda 25 protsenti kodusid, kuna iga kortermaja, millest suuremates elab sadu inimesi, loetakse üheks kinnistuks.  Pooled neist 82000 aadressist asuvad linnades ja linnainimestel pole reeglina ka internetiga nii suurt muret, eriti kui arvestada erasektori lähiaastate investeeringuplaanidega.

See, et erasektor näitab üles üha suuremat investeerimissoovi, teeb heameelt. Eesseisva viie aasta jooksul on ettevõtted lubanud parandada ca 70000 aadressi internetiühenduse kvaliteeti kas olemasolevaid võrke uuendades või siis täiesti uusi võrke rajades. Samas oleks meil ilma riikliku sekkumiseta viie aasta pärast endiselt umbes 165000 aadressi ilma kiire interneti püsiühenduseta.

Seepärast panebki riik erasektorile õla alla ja aitab kiiret internetti viia ka nende hajaasustatud piirkondade majapidamisteni ja ettevõteteni, kus aastaringselt elatakse või tegeletakse ettevõtlusega ja kuhu erasektor omal initsiatiivil ei läheks. Kui võtta vaatluse alla Läänemaa, siis sealsest 8845 kinnistust oli veebruari seisuga korralik netiühendus 1517 aadressil ja 1316 puhul kavatsesid erafirmad investeeringuid teha. 5779 kinnistut oli aga kaetud „valge alaga,“ kus kvaliteetne netiühendus kas puudus või jäi alla 30 megabitti sekundis või siis ei olnud erasektoril kavas sinna investeerida. Võrdluseks – kui Läänemaal hõlmas valge ala 65 protsenti kinnistutest, siis Raplamaal oli vastav protsent 51 juures. Konkursi tulemusena peab interneti püsiühenduse kättesaadavus ka maakondade lõikes võrdsemaks muutuma.

Viimase miili võrguga liitumine läheb inimestele maksma maksimaalselt 200 eurot. Täna on veel vara liitumisavaldusi saata, nendega hakkab sügisel tegelema konkursi võitnud ettevõte. Konkursil osalemise tähtaeg kukub ettevõtetele 14. septembril ja toetust saab maksimaalselt kasutada viis aastat. Selle aja jooksul peab võitja lubatud hulgal võrguühendusi püsti panema.

Muidugi oleks naiivne väita, et kiire interneti jõudmine väiksematesse kohtadesse pööraks linnastumise trendi tagurpidi, aga see on reaalse mõjuga samm, mis aitab pidurdada või isegi peatada Tallinnasse tulemise protsessi.

Töökindel internet teeb äri ajamise või ettevõtlusega alustamise maal palju lihtsamaks. Rääkimata kaugtöö tegemisest – vajadusel saab ju korra nädalas või kuus oma ettevõtte peakontoris käia. Lisaargumenti vajavad ka linnakärast väsinud inimesed, kes aeg-ajalt unistavad maale minekust, elust kauni looduse keskel ja sellest, kuidas nende lapsed rahulikus keskkonnas üles kasvavad.  Eesti on juba tervele maailmale tõestanud, et ettevõtlusega saab tegeleda asukohast sõltumata. E-residentsus on siia meelitanud tuhandeid ettevõtjaid, kes igapäevaselt elavad mujal. Miks ei võiks sama edukalt rakenduda Eesti-siseselt?  Usun, et keegi meist ei soovi, et Eesti muutuks järk-järgult linnriigiks või e-linnaks. Astugem sellele siis vastu.

Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, SDE

Viimase miili toetusmeede

  • Toimub üks kõiki maakondi hõlmav avalik konkurss
  • Eelarve on 20 miljonit eurot
  • Võimaldab tehniliselt ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigile aadressiobjektidel lairiba ühendust garanteeritud allalaadimiskiirusega 1 Gbit/s
  • Võimaldab vähemalt viiele sideettevõtjale juurdepääsu võrgule
  • Hindamiskriteeriumiks on liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide arv (70%) ning maakondade ülene proportsionaalsus (30%)
  • Liitumise tasu on maksimaalselt 200 eurot aadressiobjekti kohta
  • Ehitus peab lõppema hiljemalt 5 aasta pärast toetuse andmise otsuse tegemist
  • Rohkem infot leiab: www.tja.ee/lairiba
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz