0

Juhtkiri: Läänemaa 100 aastat

Lääne Elu

info@le.ee

Läänemaa moodustab ühe nurga Eestist. Põhjapoole Kasari jõge jäävalt Läänemaalt ei pärine ühtki peaministrit ega riigivanemat, selgub neljapäeval, kui ministrid lähevad riigijuhtide sünnipaikadesse siluettidele salle kaela siduma. Kadunud president Lennart Meri suvekodu oli Läänemaal, Haapsalust sirgus Eesti Panga president Andres Lipstok, kelle ametiajal sai Eesti euro. Suurmehi meilnapib.

Eesti sadat aastat mõõtes mõõdame enda isiklikku toimetulekut ja kodukandi hakkamasaamist. Kel elus tagasihoidlikumalt läinud, viskab vihaga, et mul pole oma riigile midagi head öelda. Kel paremini kulgenud, sel on kergem end samastada riigi hea käekäiguga.

Harjumaast kaugemal ei lähe Eestil nii hästi. Ega me saa ka öelda, et halvasti, aga jõukuse ja sissetulekute erinevuses on suured käärid. Ikkagi tahaksime, et iseseisvus tähendaks jõukust ja hakkamasaamist, nii rahas kui ka eneseteostuse skaalal mõõdetuna.

Ilmselt pole vähemalt lähemate sajandite jooksul olnud aegu, kui Läänemaal oleks läinud nii hästi kui praegu. Eneseteostusega tundub asi olevat tagasihoidlikumal tasemel. Ikka tahaks, et Läänemaa ja Haapsalu oleks koht, kus tehakse otsuseid, kus elavad mõjukad inimesed. Võim tähendab raha ja tegutsemisvabadust. Tänanegi Lääne Elu kirjutab, et kes tahab, saab igal pool hakkama. Poliitilist ja majanduslikku mõju aga nii kergesti ainult agara pealehakkamisega ei kasvata. Läänemaa tunneb puudust kadunud valdadest ja Pärnu või Tallinna kolitud riigiametitest. Firmade peakortereidki, millel Eesti mõõdus mingi kaal, leiab Haapsalust mõne üksiku. Eesti sada aastat on Läänemaale nagu üks hääbumise lugu.

Teisipäeval peatus siin hetkeks peaministri korteež ja oli siis läinud, kultuuri- ja teaduseliit kannul. Ometi polegi see halb mõte, et juubeli puhul üle maa pillatud riiklikud tänutseremooniad võiksidki jääda toimuma Eesti eri otstes. Kus veel anda üle Wiedemanni keeleauhinda?

Eestit lõhestab praegu vaidlus rahvusriigi sisu ja vormi üle. Hümn või hümniseadus? See on ainult üks näide Eesti uuesti defineerimisest ja mõttega täitmisest. Või siis kramplikult kõige muutmata jätmises. Läänemaa pole neist vaidlustest kõrval, kuid ennekõike seisame oma olemasolu eest. Selle eest, kuidas siit valitakse parlamendisaadikud, kuhu hakkab käima rong või kui kiiresti saab teoks Noarootsi sild. Võib öelda, et suurte väärtuste üle käivate vaidluste kõrval on see kui üks kolkapatriootlik arusaam maailmast. Aga me ei hakka seda häbenema, et Eesti 100. aastapäeval mõtleme Läänemaast kui ühest 15 maakonnast, ühest maanurgast koos selle rahva ja murdesõnadega. Seistes kolkapatrioodina oma maanurga eest, seisame kõik koos ka Eesti eest! Ilusast iseseisvuspäeva!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz