Täna kinkis Üdruma külaselts Eesti riigile 100. sünnipäevaks Valge hobuse ausamba ning alustas küla esmamainimise 500. aastapäeva tähistamisega.
Külaseltsi eestvedaja Vaike Nõu sõnul kutsub rahvas valge hobuse ausambaks Üdruma lahingu mälestuseks püstitatud kivi, sest nimetatud lahingus sai surma vaid üks valge hobune. Täna avatigi punamonumendi kõrval selgitav tahvel nin g Nõu nimetas sammast Üdruma kingituseks Eesti riigile.
Lahing ise peeti 22. veebruaril 1918 punakaartlaste ja Üdruma külameeste vahel. Nõu sõnul võtsid punakaartlased kinni kohaliku vallavanema abi Hans Habermanni, keda külamehed omakorda vabastama läksid ja punakaartlased külast enne minema lõid, kui sakslased kohale jõudsid.
Nõukogude ajal paigaldati aga lahingukohale mälestusmärk, mille tekst annab teada, et seal peeti maha lahing punakaartlaste ja Saksa okupantide vahel. „Nii on see ausammas seal püsti olnud ja mõtlesime, et milleks seda maha võtta – seda aega ei saa ka eitada,” rääkis Nõu.
Ajaloolane Mati Mandel meenutas kokkutulnuile, et Üdruma olematu kangelasteoga sarnaseid juhtumeid oli nõukogude ajal palju. Ta meenutas Jevgeni Nikonovi juhtumit Tallinnas ning Lihula kirikajas asuva viisnurgaga obeliski tegelikku tähendust.
Tahvli avamisele järgnes külaseltsi juhatuse vastuvõtt Üdruma seltsimajas koos kontserdi ja raamatu „Üdruma lood” esitlusega. 200-leheküljelise raamatu Üdruma külast ja inimestest ajaloost tänapäevani on kokku pannud Mai Jõevee. Seltsimajas on üles pandud ka näitus “Kodukandi kindakirjad: 100 kinnast 20. sajandist.”
Fotod: Urmas Lauri
