11

Õhtuleht: Läänemaal hulgub ringi 11-pealine hundikari, jahimehe sõnul on olukord kontrolli alt väljumas

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Keskkonnaameti meelest võivad hundid rahus elada rabades ja metsades. Foto: Vladimir Štšerbatõhh
Keskkonnaameti meelest võivad hundid rahus elada rabades ja metsades. Foto: Vladimir Štšerbatõhh

Pühapäeval hakkas Facebookis levima hoiatus Läänemaa loomaomanikele, et maakonnas liigub ringi 11-pealine hundikari ning koduloomadel tuleks silm peal hoida. Läänemaa jahindusnõukogu liige Hugo Peterson kinnitab, et jutud suurest hundikarjast vastavad tõele ning tegelikult on olukord juba kontrolli alt väljumas, kirjutas Õhtuleht.

Facebooki postituses oli kirjas, et 11-pealist hundikarja on nähtud liikumas Läänemaal Leediküla-Taebla kandis.

Läänemaa jahindusnõukogu liige Hugo Peterson rääkis lehele, et praegu on jahimeeste seisukoht, et hunte on oluliselt rohkem, kui loodus suudab ülal pidada.

Üks põhjus, miks just Läänemaal hunte palju on, võib seisneda selles, et Läänemaale jõudis sigade katk viimasena. Seega on hundid seakarjade järel sinna koondunud. Peterson kardab, et hundisaaga lõpeb sellega, et kuskil käib nii-öelda suurem pauk. Näjased hundid tulevad metsast välja ning asuvad koduloomade kallale.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Nipi
Nipi
Artikli kirjutamise ja huntide nägemise ( KUI neid ikka oli seal 11 jne) ajal oli huntidel jooksuaeg. See on aeg, mil hundid koonduvadki kampa. Ehk siis – selles nähtud seltskonnas võis 3 “perekonna” poisid koos olla jne. Miks ajakirjanikule pole esitatud nt fotosid sellise võimsa karja poolt tekitatud jälgedest…? MIKS hunt ei võiks põldudel ringi liikuda?! Metsa meil enam niipalju pole, et hunt saaks ühest massiivist teise rohekoridore mööda ja inimese pilgu alt eemal liikuda. Aga massiivid on sedavõrd väikseks jäänud, et see ei kata kogu olemasoleva asurkonna toiduvajadust, st TULEB liikuda ühest metsatukast teise. valikut ei ole. Kui selleks… Loe rohkem »
kas võtame ette
kas võtame ette

Hr. Peterson
Suured näljased hundikarjad liiguvad ja ohustavad koduloomade elu ja tervist, kaitstud pole ka nende eest inimeste liikumine looduses.

Mõttekas oleks kokku lugeda Läänemaal jahipiirkondades liikuvaid hundikarju,praegu ju jäljed lumel, ka šaakalid, anda arvamus edaspidise küttimismahu suurendamiseks siis. Keskkonna suhtumist tuleb lõpuks muuta. Määrava tähtsusega toetust annavad loomakasvatajad. Hundi arvukus tuleb viia loodusele talutavaks. Hundijaht on raske töö.

Arvos
Arvos

JAHIMEEST häirivad hundid?? See on midagi uut. Pigem tahab indiviid oma haiget tapahimu rahuldada.

Terje Pulk
Terje Pulk

Ühel külmal päeval jäi trummilööja Tartumaal vintis peaga pimedas koju minema. Teel ründas teda hundikari. Mehest jäid järele ainult riideräbalad ja lihast puhtaks näritud kondid. Suure näljaga olid soed nahka pistnud isegi trummi katnud naha.
Loodusuurija ja kirjanik Jakob Benjamin Fischer kirjeldab sellist lugu 1791. aastal ilmunud Liivimaa loodusloos.

Kont
Kont

Metsloomi on liiga palju siginenud. Nõuka ajal hoiti tasakaal paigas. Siis oli metsades u 300 karu. Praegu pidi ligi 1000 olema.
Põtru sel aastal õnneks natuke notitud. Ei tea kas Paralepa metsa enam julgebki jalutama minna. Süüakse veel ära.

Nipi
Nipi

Sul on hirm, et põdrad pistavad nahka?!
Sel juhul TULEB ASAP püshhiaatri poole pöörduda.
Isegi huntide osas söödi viimased eestlased paarsada aastat tagasi; 2 marutõves hundi poolt ja see kolmas sellesama inimese poolt vigastatud hundi poolt ausas võitluses. Niiet …

Uskumatu
Uskumatu

Vau jahimeeste jutule. Tapame kõik metsasead ja kitsed ära, jätame hundid nälga, et nad peaks metsast välja tulema ja siis tapame hundid ka ära (sest neid on nii palju) – inimene EI OLE hea loodusliku tasakaalu reguleerija. Aitaks juba äkki?

Egert
Egert

Jahimehed tapsid kõik metssead ära?
Oleks jahimehi kuulatud ja lõuna Eestiti tõesti tühjaks kütitud, oleks praegu ehk põhja Eesti ja saared katkust puutumata ja tuhanded sead poleks pidanud katku surema!!!
Uskumatu lühinägelik

Juhan
Juhan

Põdrad tuleb ka maha lasta ja vist päris hoolega notiti neid maha ka. Eks lõpetame ka steriilse euroopa riigina.

Egert
Egert

Jahimehed ise sooviks põtrade arvukust vägagi kõrgemal hoida, aga kuidas see võimalik? Kui RMK küsib jahimeestelt kümneid tuhandeid € metsakahjustuste eest, mida põdrad on tekitanud!
Ja seda ka juhul, kui jahipiirkond on küttinud oma aastase riiklikult kehtestatud limiidi!!!

Nipi
Nipi

Nimeta palun aasta, mil jahimeestelt küsiti kümneid tuhandeid?

wpDiscuz