Silt: hundijaht

Vormsi ühisjahil kütiti küll põdralehm, aga ühtegi hunti ei nähtud. Vormsi jahiseltsi juhatuse liikme Ants Varblase sõnul tuli laupäeval kokku üle 30 jahimehe. „Vormsi kohta palju,” märkis ta. Tabatud põdralehma kohta sõnas Varblane, et tõenäoliselt oli vasikas langenud saarele siginenud huntide saagiks. Hunte endid jahil ei nähtud, kuigi lootus neid tabada oli. „Kui ajujahti teha, siis hundile see ei meeldi ja ta püüab välja murda, aga seda ei juhtunud. Ega ilma lumeta ole sügavat mõtet hunti jahtida,” ütles Varblane. Võiks seirata hunte drooniga, aga jahimehe sõnul oleks see tõenäoliselt tühi töö. „Võsavillem on ikka võsavillem – võsas,” märkis ta. Keskkonnaameti loal tohib Vormsi

Vormsi jahiselts kutsub laupäevaks ajujahile, kus peale põtrade loodetakse tabada ka saarel elutsevad hundid, kelle küttimiseks andis keskkonnaamet loa. Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Ants Varblane kuulis eile Vormsile antud kuuest hundiloast Lääne Elu ajakirjanikult. „Siis on nii, nagu küsisime,” sõnas Varblane. Laupäevase juba paika pandud põdrajahi lubas Varblane sättida nii, et ajusse jääksid ka hundid. „Meie siin saarel oleme juba säru saanud, las nüüd saavad säru hundid. Ega õiget jahti muidugi enne pidada saa, kui lumi on maas,” ütles ta. Kolme hundiga saarlased leppisid Viimati peeti saarel suurt hundijahti 2023. aasta talvel, kui lasti neli hunti seitsmest. Siis läks aga lumi maast ja kolm võsavillemit jäi tabamata. Järglasi nad mingil põhjusel ei saanud ja suuremat kahju Varblase sõnul ei tekitanud. „Nende kolmega me juba täitsa leppisime,” ütles Varblane. 2026. aasta jääteega läksid hundid Varblase sõnul kolmekesi Noarootsi ja tulid neljakesi tagasi. „Märtsis andsime keskkonnaametile teada, et meil on neli hunti, ja küsi

Läänemaa jahimeeste hinnangul on Põhja-Läänemaa jäetud justkui huntide mitteametlikuks kaitsealaks. Keskkonnaamet ja keskkonnaagentuur aga liigset piiramist ei näe. Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimehe Endrik Rauni sõnul on ligi kümme aastat jäänud Läänemaa jahimeestele mulje, et Põhja-Läänemaa on kui eristaatusega tsoon, kuhu keskkonnaamet annab huntide küttimiseks vähem lube, kui jahimehed mõistlikuks peavad. „2025. aastal anti meile üks luba,” tõi Raun näite. Seetõttu ei ole jahimeeste juht optimistlik, et ka tänavu novembrist algavaks hundijahiajaks oleks lootust sinna küttimisluba saada. Lõuna-Läänemaa ohjamisalal kütiti 2025.–2026. aasta jahihooajal 13 hunti, naabruses asuvalt Harju ohjamisalal kümme. Põhja-Läänemaal ainuke luba Noarootsi piirkonnas üks hunt lasta jäi lõpuks kasutamata. Ülemöödunud jahihooajal kütiti Lõuna-Läänemaal jahiajal seitse ja Harjus üheksa hunti. Põhja-Läänemaale ei antud 2024.–2025. aasta jahiperioodil ühtki hundilaskmise luba. „Taotlesime eriluba, kui nüüd Piirsalus septembri alguses murti kolm la

[caption id="attachment_469769" align="alignnone" width="1920"] Laupäeval algab Vormsil ühisjaht. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Märtsi alguses andis keskkonnaamet Vormsi jahiseltsile loa küttida väljaspool tavapärast jahiaega hiljemalt märtsi lõpuks kolm hunti. Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Ants Varblane ütles Lääne Elule, et kuna lumi sulas märtsis ära, pole seni olnud hundijahiks soodsaid olusid ning saare nuhtlusisendeid ei ole õnnestunud tabada. „Hunte on samas ikka nähtud ja üks hunt on ka juurde tulnud. Praegu arvestame saarel vähemalt nelja hundiga,” rääkis Varblane. „Meie hundid käisid Noarootsis jalutamas ja võtsid sõbra kaasa.” Laupäeval ühisjaht Kolm hunti, kelle jaoks luba veebruaris taotleti, on Varblase sõnul saarel olnud mit

[caption id="attachment_468085" align="alignnone" width="800"] Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption] Läänemaal küttisid jahimehed sel jahihooajal 13 hunti, kõik Lõuna-Läänemaal. Põhja-Läänemaa ainus hundiluba läks tühja ja hunti kätte ei saadud. Lõuna-Läänemaale anti esialgu kolm hundiluba, siis said jahimehed seitse luba juurde ja hiljem veel kolm. Eestis lasid jahimehed 151 hunti lubatud 163st. Kõige rohkem hunte (16) kütiti Võrumaal. Hundijaht kestab 1. novembrist veebruari lõpuni. Keskkonnaagentuuri seireandmete järgi elab Eestis vähemalt 36 hundipesakonda.

[caption id="attachment_460667" align="alignnone" width="1920"] Hunditopis. Foto: Juhan Hepner[/caption] Läinud reedel Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda juurde antud hundiload kasutasid jahimehed juba järgmisel päeval ära. Keskkonnaamet andis Lõuna-Läänemaa ohjamisalal huntide küttimiseks juurde kolm luba. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul küttisid Märjamaa kandi Luiste jahimehed laupäeval kõik kolm lubatud hunti. Sel aastal on Läänemaal hundijahilube antud kolmel korral. Esimesed kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud luba realiseerisid Kullamaa jahimehed kõigest üheksa minutiga. Detsembri alguses andis keskkonnaagentuur Lõuna-Läänemaa ohjamisalale veel seitse hun

[caption id="attachment_460666" align="alignnone" width="1920"] Hunditopis. Foto: Juhan Hepner[/caption] Keskkonnaamet andis reedel Lõuna-Läänemaa ohjamisalal huntide küttimiseks juurde kolm luba, mis tähendab, et sel hooajal tohib seal küttida kokku 13 hunti, kellest kümme oli juba varem kütitud. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Raun ütles kolm juurde saadud luba realiseeriti järgmisel päeval, kui Luiste jahimehed küttisid jahi käigus kolm hunti. Küttimislubade arvu suurendati seetõttu, et lumikattega ja jahiga saadud vaatlusandmete abil on huntide arvukusest parem ülevaade. Kui senine küttimismaht Eestis oli 130 isendit, siis nüüd tõsteti seda 33 hundi võrra. Keskkonnaamet

[caption id="attachment_459955" align="alignnone" width="1920"] Hunt. Foto Valeri Stšerbatõhh[/caption] Läänemaa jahimehed on sel aastal küttinud kümme hunti ja sellega on Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundijahiload ka läbi. „Lumi soodustab tunduvalt hundijahti,” ütles Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun. Pärast lume tulekut on selle aasta esimese nelja päevaga kütitud kõik Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonnas lubatud hundid. Üks hunt on lastud Luiste, Taebla ja Kasari jahipiirkonnas. Kõige rohkem, seitse hunti, on küttinud Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi liikmed. Esimesed kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundiluba realiseeriti kõigest üheksa minutiga. Detsembri alguses andis keskkonnaagentuur Lõuna-Läänemaa ohjamisalale veel seitse hundilaskmisluba.

[caption id="attachment_441501" align="alignnone" width="1920"] Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõhh[/caption] Kullamaa jahimehed tabasid läinud pühapäeval Marimetsa raba servas Leila küla lähistel vana isahundi. „Tegime seajahti ja hundiload olid reedel tulnud,” ütles Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi juht Erki Smitt Lääne Elule eile. Sigu metsas ei nähtud, küll aga ühte hallivatimeest. „Sai ära kütitud. Tundus olevat vana isahunt,” ütles Smitt. Eelmised kolm hunti kütiti novembri keskel sealsamas lähistel. Hundijahil käidi samuti üleeile, aga nähti vaid jälgi. „Kokku viied jäljed. Kaks paari ja üks üksik,” ütles Smitt. Läänemaa jahindusnõukogu taotles selleks hooajaks Lõuna-Läänemaa ohjamisalale kümmet ja Põhja-Läänemaale kuut luba. Algul saadi Lõuna-Läänemaale kolm ja Põhja-Läänemaale üks luba nuhtlusisendi küttimiseks. Lõuna-Läänemaa ohjamisalal otsustas keskkonnaagentuur lubada küttida varasema kolme asemel kokku ikkagi kümme isendit. Huntide arvukus sel alal oli osu

[caption id="attachment_460667" align="alignnone" width="1920"] Hunditopis. Foto Juhan Hepner[/caption] Keskkonnaagentuur tegi ettepaneku anda Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda juurde seitse hundiluba, sest seni lubatud kolm hunti küttisid Kullamaa jahimehed novembris üheksa minutiga. Lõuna-Läänemaa ohjamisalal otsustas keskkonnaagentuur lubada küttida varasema kolme asemel kokku kümme isendit. Lumeperioodil tehtud jäl