21 C
Haapsalu
Esmaspäev, 4. juuli 2022
Avakülg Tags Hundijaht

Silt: hundijaht

Hundijaht sai neljapäeval kiire lõpu

[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu rohkem hunte lasta ei või. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption] Neljapäeva õhtuhämaruses kütiti Kasari jahipiirkonnas korraga kolm hunti, seega Läänemaal sel jahihooajal hunte enam lasta ei tohi. „Limiit on ammendatud,” ütles Läänemaa hundijahi koordinaator Kulno Rehkalt. „Kasari jahipiirkonnas kütiti 11. novembri õhtuhämaruses, kella poole viie paiku, kolm hunti. Ühekorraga.”

Põhja-Läänemaa jääb huntide kaitsealaks

[caption id="attachment_346686" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul tuleks küttida eelkõige hunte, kes külades murdmas käivad. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Põhja-Läänemaal ei tohi ka sel talvel hunte lasta, soed võivad suurel soode ja metsadega kaetud alal rahus toimetada. Esmaspäevast alanud ja veebruari lõpuni kestva hundijahi ajal on Läänemaal lubatud küttida kolm hunti, hooaja jooksul võib küttimislube lisanduda. Kõik kolm hundilaskmisluba on välja antud Lõuna-Läänemaa ohjamisalale, mis jääb Ääsmäe–Haapsalu maanteest lõuna poole ja ulatub kuni Kasari jõeni. Põhja-Läänemaa huntide ohjamisalal, mis hõlmab Ääsmäe–Haapsalu maanteest põhja poole jäävat Piirsalu, Oru, Noarootsi, Riguldi ja Nõva piirkonda, hunte küttida ei tohi. Lääne-Pärnumaa ohjamisalal, kuhu kuulub ka Lääneranna vald, tohib samuti küttida kolm hunti.

Läänemaal tohib küttida kolm hunti

Viis võsavillemit võib veel küttida

[caption id="attachment_318905" align="alignnone" width="2000"] Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila–Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. Valeri Štšerbatõh[/caption] Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järekorras viies. „Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu. Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila–Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud.

Loodusfotograaf peatas hundijahi

[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu sügisel fotoobjektiivi ette jäänud hunt on veel elus, sest Põhja-Läänemaal on nende jahtimine keelatud. Hundi keskmine eluiga on küttimise tõttu vähem kui kaks aastat. Valeri Štšerbatõh[/caption] Tallinna halduskohus peatas osaliselt hundijahi, Läänemaal on lubatud küttida veel kolm hunti. 7. detsembril otsustas halduskohus esialgse õiguskaitse korras peatada 64 hundilaskmisluba. Keskkonnaamet oli andnud 29. oktoobri käskkirjaga loa 140 hundi küttimiseks. Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et sel talvel võib küttida kokku 76 hunti. Suur osa neist on lumiste novembri- ja detsembriilmadega juba lastud. Keeld kehtib kuni selle kohtulahendi jõustumiseni, sellega võib minna aga vähemalt paar aastat. Samuti võib keskkonnaamet keelu vaidlustada, aga siiani pole seda tehtud.

Jahimehed peavad plaani hundijahist loobuda

[caption id="attachment_311862" align="alignnone" width="1024"] Kulno Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption] Jahimeeste hulgas levib üleskutse hundijahist täielikult loobumiseks, samas on hundid viimastel nädalatel üha enam koduloomi murdnud. Poolteist nädalat tagasi lõpetasid hundid Piirsalus 15pealise lambakarja, eelmisel nädalavahetusel tapsid hundid seal kolm hoovikoera. Läinud teisipäeval rappisid hundid Oongas koguni 70pealist lambakarja. „Vältimaks huntide rünnakuid loomadele, soovitame loomaomanikel korrastada kiskjatõrjeaiad,” ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik. „Korralik kiskjatõrjeaed on 1,2 meetri kõrgune 5-liiniline elektrikarjus, mis on korralikult paigaldatud ja pingestatud ning mille madalam traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel. Ööseks tasub loomad ajada lauta või väiksemasse suletud ööaedikusse hoonete vahetus läheduses.”