Silt: hundijaht

[caption id="attachment_318905" align="alignnone" width="2000"] Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila–Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. Valeri Štšerbatõh[/caption] Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järekorras viies. „Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu. Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila–Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud.

[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu sügisel fotoobjektiivi ette jäänud hunt on veel elus, sest Põhja-Läänemaal on nende jahtimine keelatud. Hundi keskmine eluiga on küttimise tõttu vähem kui kaks aastat. Valeri Štšerbatõh[/caption] Tallinna halduskohus peatas osaliselt hundijahi, Läänemaal on lubatud küttida veel kolm hunti. 7. detsembril otsustas halduskohus esialgse õiguskaitse korras peatada 64 hundilaskmisluba. Keskkonnaamet oli andnud 29. oktoobri käskkirjaga loa 140 hundi küttimiseks. Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et sel talvel võib küttida kokku 76 hunti. Suur osa neist on lumiste novembri- ja detsembriilmadega juba lastud. Keeld kehtib kuni selle kohtulahendi jõustumiseni, sellega võib minna aga vähemalt paar aastat. Samuti võib keskkonnaamet keelu vaidlustada, aga siiani pole seda tehtud.

[caption id="attachment_311862" align="alignnone" width="1024"] Kulno Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption] Jahimeeste hulgas levib üleskutse hundijahist täielikult loobumiseks, samas on hundid viimastel nädalatel üha enam koduloomi murdnud. Poolteist nädalat tagasi lõpetasid hundid Piirsalus 15pealise lambakarja, eelmisel nädalavahetusel tapsid hundid seal kolm hoovikoera. Läinud teisipäeval rappisid hundid Oongas koguni 70pealist lambakarja. „Vältimaks huntide rünnakuid loomadele, soovitame loomaomanikel korrastada kiskjatõrjeaiad,” ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik. „Korralik kiskjatõrjeaed on 1,2 meetri kõrgune 5-liiniline elektrikarjus, mis on korralikult paigaldatud ja pingestatud ning mille madalam traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel. Ööseks tasub loomad ajada lauta või väiksemasse suletud ööaedikusse hoonete vahetus läheduses.”

[caption id="attachment_251800" align="aligncenter" width="900"] 2018. aasta talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption] Igasuvine keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aastaaruandes on kirjas, et läinud sügisel elas Eestis 25 hundipesakonda. Paar hundikarja pesitseb Läänemaal, lisaks mõni pesakond ka maakonna idapiiril. “Ei ole väga palju neid, võib-olla on üks pesakond Suursoos. Paar pesakonda kõige rohkem,” nentis Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa jahindusnõukogu esimees Sulev Vare. Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012-2021 seab eesmärgiks säilitada Eestis 15-25 kutsikatega hundikarja (kokku 150-250 hunti).

[caption id="attachment_292627" align="aligncenter" width="2000"] Hunt rajakaameras Hardus. Foto: Siim Niit[/caption] Põhja-Läänemaa ohjamispiirkonnas tänavu esimese hooga hundijahilube ei antud, kuid nüüd on luba kolme hundi küttimiseks tulemas. Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna ametnikud Peep Männil ja Marko Kübarsepp on nõus, et Palivere, Risti, Taebla ja Linnamäe jahipiirkonna Keila–Haapsalu maanteest lõuna poole jääval alal kütitakse kolm hunti.

content/uploads/2019/12/Seljaküla-hundilugu-urmas-lauri-4.jpeg"> Kui iga kuu hunt mullika murrab, pole Rehe talus loomeda müümise ajaks enam ühtegi järel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Keedika küla Rehe talus sadakonna meetri kaugusel elumajast on hundid paari kuuga murdnud kaks pullmullikat. Lääne-Nigula volikogu liige, Piirsalus elav Elvo Leppmaa ei vali sõnu: „Hundid söövad silmad peast ära, keskkonnaamet ei tee väljagi!” „Orava Arvo poeg Mihkel peab Keedikas hereforde, juba teine pull murti maha, Jaaknas sattus Tuhkur Ants peale, kui hunt oli karjas, loomaarst Ann-Mari Anupõllul murdis Kuijõel maja juures lamba maha, keset Piirsalu alevikku passisid neli hunti hobuseaia taga,” loetles Leppmaa viimase aja hundilugusid. „Hunte tahetakse kangesti hoida, aga mul tekib küsimus, kellele me loomi kasvatame? Maaelu muutub küsitavaks,” ütles Keedikas elav Arvo Orav. „Meie jaoks on see müstika! Hunt tuleb, võtab oma, aga ette ei võeta midagi.” Hunte on Keedika karjääri ümbruses ka varasematel aastatel nähtud, kuid nüüd on nad juba taluhoovidesse luusima tulnud.