11.1 C
Haapsalu
Neljapäev, 28. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Hundijaht

Silt: hundijaht

Turvalepa külas murdsid hundid neli lammast

Üks lammas leiti murtuna talu õue pealt, peaaegu maja ukse eest, ülejäänud kõrvalt heinamaalt, kust elumajad asuvad mõnesaja meetri kaugusel. Lambad murti kahel järjestikusel öösel – pühapäeva öösel vastu esmaspäeva ja esmaspäeva öösel vastu tänast. Talumaja on kasutusel suvilana ja murdmisööl kedagi kodus ei olnud. Murtud lammastest ei olnud suurt midagi järel. Heinamaal tiirlesid korjuste kohal rongad ja merikotkas. Mõnesaja meetri kaugusel metsaserva kohal tiirles samuti ronki, mille järgi võib arvata, et murtud lambaid võib olla rohkem kui neli.

Keskkonnaamet ei andnud huntide küttimiseks eriluba

[caption id="attachment_220594" align="alignright" width="300"] Keskkonnaameti meelest võivad hundid rahus elada rabades ja metsades. Foto: Vladimir Štšerbatõhh[/caption]Keskkonnaamet teatas reedel, et ei anna huntide küttimiseks Põhja-Läänemaal eriluba. Toivo Tulvik Noarootsi jahimeeste seltsist esitas kuu aega tagasi keskkonnaametile taotluse, milles soovis saada eriluba kolme hundi küttimiseks väljaspool jahiaega Põhja-Läänemaal. Sarnastel põhjustel esitas aprilli algul keskkonnaametile taotluse ka Kullamaa jahiselts, taotlusele oli lisatud Kullamaa osavalla elanike pöördumine. Tulvik põhjendas oma soovi seoses huntide sagedase nägemisega piirkonna külades ning šoti mägiveise murdmisega Noarootsi poolsaarel Hara külas.

Noarootsi saab kahe hundi laskmiseks eriloa

„Huntidel pole muidugi nimesilte rinnas, kuid inimasustuse läheduses sisse seadnud huntide leidmine ei tohiks olla keeruline, kui nad oma käitumisviisidele truuks jäänud. See on ainult aja küsimus, millal jahimehed nendega kohtuvad,“ rääkis Rakko. Rakko lisas, et tingimused hundijahiks on praegu väga head, lumi maas ja jahimehed teevad ka pidevalt seiret ja neil on olukorras väga hea ülevaade. Kui 10. aprilliks pole hunte kätte saadud, võidakse eriluba pikendada. Rakko sõnul ei ole tegelikult teada, kui palju koeri aastate jooksul huntide ohvriks langenud on. „Keegi ju ei tea, kas kadunuks jäänud koer sai hukka näiteks auto rataste all või murdsid hundid maha,“ märkis ta. Arvestada tuleb ka sellega, et hundid, kes juba end inimasustuse läheduses mugavalt sisse seadnud ja hamba verele saanud, ei pruugi soovida sellest eluviisist loobuda ka siis, kui lumi läinud. „Üldiselt öeldakse küll, et kui juba hunt on hakanud koera murdma, siis ta selle juurde ka jääb. Ta võib küll vahepeal endale mõne teise saaklooma leida, aga pöördub ikka koerte juurde tagasi. Seda on näidanud ka käitumismustrid: kui hunt hakkab kuskil külas koeri murdma, siis see ei lõppe enne, kui lastakse maha hundid või saavad külast koerad otsa,“ märkis Rakko. Ta lisas, et kindlasti on ka erandeid, aga mis pidi kuskil läheb, ei oska keegi ennustada. Rakko ütles, et neis Läänemaa piirkondades, kus on hunte liikumas nähtud, ei ole hea mõte lasta koeri mitte kuskil vabalt joosta, kuna hundid võivad praegu käituda ettearvamatult. Eriluba ühe hundi laskmiseks anti ka Pärnumaal Kullipesa ja Surju jahipiirkonnas, kus hunt murdis koera vaid loetud päevad enne Pürksi juhtumit.

Hundijahi hooaja viimasel päeval lasti viis hunti

Kolmapäeval, mil lõppes tänavune hundijahihooaega, kütiti Läänemaal viis hunti – sellega on kõik tänavu Läänemaale ja sellega külgnevatele aladele antud jahiload ära kasutatud.

Hundid kimbutavad Herjava elanikke

Kolm päeva enne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva said Herjava küla elanikud suure ehmatuse osaliseks, sest Redise tänaval seadsid end sisse uued naabrid – hundid. Tiheasustusalal aga jahti pidada ei tohi ja veebruariga saab läbi ka luba hunte küttida. „Kella üheksa ajal hommikul vaatan aknast välja - jookseb metsatukast minu hoovi väga-väga suur, ilus, kohev hunt!“ rääkis Herjava küla elanik Eio Leppikson.