0

Eestis võib küttida 140 hunti, neist 10 Läänemaal

Lääne Elu

info@le.ee

Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh
Hundi küttimismahu jaotumine ohjamisalade kaupa. Kaart: keskkonnaamet

Keskkonnaamet kinnitas novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi esmaseks küttimismahuks 140 looma. Läänemaa lõunaosas on lubatud küttida kümme hunti, Põhja-Läänemaal (Keila-Haapsalu maanteest põhjapool) hunti lasta ei tohi.

Esmane küttimismaht – 140 isendit – on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem. Selle põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on huntide jälitamine ning tabamine olnud raskendatud. Seetõttu ei suudetud 2019. aastal kogu kehtestatud küttimismahtu täita.

Küttimismahud kehtestatakse ohjamisalade kaupa, kusjuures viiel ohjamisalal – Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Tartu-Jõgeva ja Põhja-Läänemaa – hunti küttida ei tohi.

„Hundil läheb Eestis hästi, toitu on tal metsas piisavalt ning kärntõbi ei ole väga suur probleem. Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundi pesakonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi Eestis kuni 32. Eesmärk on tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel,“ lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Küttimise maht lähtub kehtivast suurkiskjate ohjamiskavast, mis kehtib aastani 2021. Rakko täpsustas, et praegu koostatakse ka uut suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava, millega muu hulgas vaadatakse üle hundi kaitse eesmärgid ning jahi korraldus järgmiseks kümneks aastaks. „Kava koostamise raames plaanitakse kõigi osapooltega arutelu, kuidas säilitada meie metsade jaoks nii vajalikku ja omast liiki ning hoides samal ajal kahjud kontrolli all,“ lausu Rakko.

Tänavu on keskkonnaametile teatatud ja registreeritud 237 hundi põhjustatud kahjustusjuhtumit, neist enim toimus Harju, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 933 – neist 405 murti Raplamaal. Lisaks on hundid tänavu murdnud 12 veist, 5 kitse ja 30 koera. Seetõttu lubatakse enim hunte küttida Järva (20), Harju (14), Pärnu-Rapla (15) ja Lääne-Viru (15) ohjamisaladel.

Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Mida rohkem edastavad jahimehed vaatlusandmeid, seda paremini saab hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning sellest johtuvalt ka jooksvalt täiendavat küttimismahtu määrata. „Oluline on ka kiskjakahjudest keskkonnaametile teada anda, sest nii saab vajadusel küttimist juba konkreetsemalt suunata,“ toonitas keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

Tannik ütles, et hundi rünnakute tõenäosust vähendavad oluliselt ka kariloomade kaitseks kasutatavate ennetusmeetme rakendamine – need on hoolikalt kontrollitud ja korralikult pingestatud kiskjatõrjeaiad ning karjavalvekoerad.

Keskkonnaamet hüvitab kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses.

Hundijaht

  • Möödunud jahihooajal tohtis Eestis küttida 87 hunti. Nendest kütiti 64 hunti. 2020. aastal on enne jahiaja algust välja antud 16 eriluba huntide küttimiseks Harju, Rapla ja Põlvamaal. Nendest on seni realiseeritud üks luba Harju maakonnas.
  • Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
  • Hundi küttimismahud, -andmed ja ohjamisalade kaardi leiab keskkonnaameti kodulehelt.

Allikas: keskkonnaamet

Ohjamisaladele määratud hundi küttimismaht 2020/2021 jahiaastal

Põhja-Läänemaa – 0

  • Hõlmab järgmisi jahipiirkondi: Linnamäe, Noarootsi, Nõva, Palivere, Riguldi, Risti, Variku, Vormsi, samuti Taebla jahipiirkonna Tallinn-Haapsalu maanteest põhja poole jäävat osa, Nissi jahipiirkonna Tallinn-Haapsalu maanteest põhja poole jäävat osa Ellamaalt Riisipereni ning Riisipere-Munalaskme teest lääne poole jäävat osa ning Padise jahipiirkonna Kurkse-Padise-Metsalõugu-Munalaskme teest lääne poole jäävat osa.

Lõuna-Läänemaa – 10

  • Hõlmab järgmisi jahipiirkondi:Haapsalu, Haimre, Kasari, Kullamaa, Luiste, Martna, Märjamaa, Sooniste, Urevere, Vardi, samuti Taebla jahipiirkonna Tallinn-Haapsalu maanteest lõuna poole jäävat osa ja Nissi jahipiirkonna Tallinn-Haapsalu maanteest lõuna poole jäävat osa Ellamaalt Riisipereni ning Riisipere-Napanurga-Kohatu teest ida poole jäävat osa.

Lääne-Pärnumaa – 8

  • Hõlmab järgmisi jahipiirkondi: Aruvälja, Audru, Jõõpre, Jäärumetsa, Kihlepa-Lindi, Koonga, Lihula, Lõpe, Massu, Saulepi, Seliste, Tuudi, Tõstamaa, Vatla, Vana-Varbla, Vigala, samuti Are jahipiirkonna Tallinn-Pärnu maanteest lääne poole jäävat osa, Halinga jahipiirkonna Tallinn-Pärnu maanteest lääne poole jäävat osa, Pööravere jahipiirkonna Tallinn-Pärnu maanteest lääne poole jäävat osa ning Päärdu jahipiirkonna Tallinn-Pärnu maanteest lääne poole jäävat osa.

Allikas: keskkonnaamet

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz