Tartu ülikooli ajaloolane Ago Pajur kirjutab tänavuses esimeses, Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud Horisondis lähemalt omariikluse sünniloost. Pajur kirjeldab, et kuna enamlaste võimupositsioonid olid 1918. aasta 20. veebruari paiku kõige tugevamad Tallinnas, panustasid rahvuslased iseseisvuse deklareerimisel esmalt väiksematele maakonnalinnadele, vahendab ERR Novaator.
Esimese katse omariikluse väljakuulutamiseks tegi Eestimaa Päästekomitee 21. veebruaril, üritades sõita Haapsallu, et seal paiknenud 1. eesti polgu kaitse all iseseisvusmanifest avalikuks teha. Paraku jõudsid sakslased linna esimestena, mistõttu päästekomiteel tuli poolelt teelt tagasi pöörduda.
Ebaõnnestus ka 22. veebruari katse sõita sama sihiga Tartusse – kuna enamlased olid kontrolli tugevdanud, ei õnnestunud sedapuhku hankida sõidukit. Sobiv võimalus avanes kõigepealt Pärnus. 23. veebruari õhtul kell 20 luges maanõukogu saadik advokaat Hugo Kuusner Endla seltsimaja rõdult manifesti esmakordselt avalikult ette.