0

Endel Susi: Eesti taliolümpialased enne Pyeongchangi

Seekordne taliolümpia toimub Lõuna-Korea turismikeskuses 9.–25. veebruaril Pyeongchangis, kus jagatakse välja 102 olümpiavõitja tiitlit.

Kõige rohkem medaleid jagub kiiruisutajatele – 14 medalikomplekti, järgnevad murdmaasuusatamine 12, laskesuusatamine ja mäesuusatamine 11, lumelauasõit ja vigursuusatamine 10 komplektiga. Teistele aladele jagub neid juba vähem.

Uute aladena on kavas kiiruisutamise ühisstart, curling’u segapaaride võistlus, mäesuusatamise võistkonnavõistlus ja lumelauahüpped ehk Big Air. Viimane on siiski lumelaua paralleelslaalomi asemel.

Kuna mänge soovitakse teha vaatemängulisemaks ja telepublikule vastuvõetavamaks, siis on traditsiooniliste taliolümpiaalade – näiteks murdmaasuusatamise – mahtu kärbitud. Nii on vähenenud ka Eesti koondise arvuline koosseis – muudatused puudutavad peamiselt meil viljeldavaid talispordialasid.

Millised on Eesti võimalused?

Praegu teadaolevalt pääseb meilt olümpiale 17 sportlast. Ühe kindlana näiva koha sai meie arvel endale Tonga sportlane, murdmaasuusataja Pita Taufatofua saavutusega, millega oleks ta alla jäänud näiteks Eesti 14aastaste meistrivõistlustel 11. koha saanud Alutaguse poisile Stivert Pulgale. Suusatamise kõrval tegeleb Taufatofua taekwondo’ga.

Mõni riik võib oma olümpiakohast loobuda ja meie sportlane pingereas olla just järgmine. Loota tasub, et selline õnn naeratab Andreas Veerpalule, kellel jäi viimasel murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluste etapil (MK) olümpiamängude kohast puudu ainult 5,4 sekundit.

Medalit meil Pyeongchangis loota pole. Kõige lähemale sellele võib jõuda kahevõistleja Kristjan Ilves, kes viimasel ajal on siiski minetanud suvise hea vormi. Kuid viimase MK-etapi teatevõistlus näitas, et tema vorm on taas tõusuteel. Esikümne kohta temalt loota siiski võib.

Teine esikümnesse jõudja võib olla kiiruisutamise ühisstardis Saskia Alusalu, kes hoiab maailma edetabelis sel alal 14. kohta. Esikümnesse jõudmise lootusi ei peaks maha matma ka suusasprinter Marko Kilp. Ilmselt mahuks teise kümne hulka murdmaasuusataja Karel Tammjärv.

Võrreldes 2014. aasta olümpiaga oleks see ilmne edasiminek. Toona olid kolm meie paremat Viktor Romanenko 24. kohaga iluuisutamises, väliseestlane Warren Smith 26. kohaga meeste slaalomis ja Jelena Glebova 29. kohaga iluuisutamises. Kõik kolm on nüükseks tippspordist taandunud.

Võistkondlikult saavutati tookord meeste 4×10 teatesõidus 10. koht, mis pärast Venemaa koondise kõrvaldamist dopingu tõttu tõstis meie koondise 9. kohale. Seekordnegi 4×10 km teatevõistkond võib saavutada kümnenda koha.

Meessuusatajaid pääseb seekord olümpiale ilmselt neli, naisi kaks.

Kõige rohkem pääses Eestis olümpiale laskesuusatajaid – 5 meest ja 1 naine. Kahjuks jäi Regina Ojal viimasel MK-l olümpiale pääsust puudu ainult 1,3 sekundit.

Mõni laskesuusataja pääseb kindlasti 30 hulka. Kes täpselt, ei oska ette ennustada – kellel parem päev juhtub olema. Suurem tõenäosus on meie vanimal olümpialasel, 39aastasel Roland Lessingul, kes sel aastal on jõudnud MK-l kolm korda punktikohale. Laskesuusatamises jagatakse punkte 40 paremale.

Meie noorimad olümpialased on mäesuusatajad Anna Lotta Jõgeva (18) ja Tormis Laine (17). Mäesuusatamine on tegelikult kõige massilisema harrastusega talispordiala, kus osalejate arv küünib mitmetesse tuhandetesse. Vastavalt ROKi otsusele saavad väikesed riigid välja panna ikkagi ühe naise ja ühe mehe, kel vastav tase olemas. Kui Laine on maailma pingereas 500 piiril, siis Jõgeva 2000 kandis. Meil Eestis vastavaid mägesid polegi, kus ala tipptasemel harjutada. Algõpetuse sai Tormis siiski Väikesel Munamäel Otepää lähedal. Praegu elavad, õpivad ja harjutavad mõlemad mujal – Jõgeva Norras Hemsedalis ja Laine Austrias Stamsi suusagümnaasiumis.

Meil on ka üks tugev väliseestlasest mäesuusataja, 18aastane Kaitlyn Vesterstein. Tema vanaisa, Otepäält pärit Paul Vesterstein, sattus sõjakeerises USAsse, lõpetas seal ülikooli, tuli mitmekordseks Kesk-Ameerika suusameistriks ja lõi seal perekonna. Tema pojatütar on maailma reitingus 300. koha lähedal. Vesterstein olümpiale ei lähe.

Üks nooremaid, kes olümpiale pääses, on 18aastane suusahüppaja Artti Aigro. Nii on seekordsel olümpial Eestil paljudel aladel üsna noor koondis, neilt suuri saavutusi loota oleks ennatlik.

Ettevalmistuse suurimad põrujad

Suurim tagasilöök Eestile oli ROKi otsus anda kahevõistluses ja suusahüpetes suurematele riikidele lisakoht väiksemate arvel. Teine tagasilöök oli lumepuudus ettevalmistusperioodil.

Õrn lootus säilis kuni viimase MK-etapini, et kahevõistluse meeskond pääseb olümpiale ja saavutab seal vähemalt kaheksanda koha. Kuid meie mehed põrusid (v.a Ilves) hüpetes täielikult ja viimanegi olümpialootus oli läinud.

Iluuisutajad olid kindlad, et saavad vähemalt ühe koha 30 hulka. Esimesel katsevõistlustel saavutas Helery Hälvin 27. koha, kuid olümpiale pääses 24 esimest. Hiljem Hälvin vigastas end ja oli sunnitud üldse võistlusspordist loobuma.

Meie väljareklaamitud kahebobi võistkond (Hardi Link– Mart Lellsaar) pidi pillid kotti panema juba selle hooaja algul rahanappuse pärast. Paar oli lootustandev ja saavutas 2017. a Euroopa karikaetapil Siguldas kaks korda 18. koha.

Vaade järgmise taliolümpia suunas

Mõni talispordiala areneb päris jõudsasti. Kahevõistluse praegusest koondisest jätkab Kristjan Ilves. Peale on kasvamas uus noor põlvkond: Kristjani vend Andreas ja Otepää poiss Markkus Alter. 15aastane Alter on hüpetes juba praegu vanematest olijatest tugevam, kaotades ainult Kristjanile.

Järgmisel olümpial on kavas ka naiste kahevõistlus, kus meil on olemas praegu Kesk-Euroopa noorte paremikku kuuluvad tüdrukud Annemarii Bendi ja Triinu Hausenberg.

Lumepuuduse leevendamiseks on plaanis osta Tehvandile lumekahur, millega toota lund ka plusskraadide korral. Praegu saab kvaliteetset lund toota ainult siis, kui temperatuur on alla –5 °C. Lumekahuri hankimine võib jääda raha taha, sest maksab see veerand miljonit eurot.

Vigursuusatamises võib loota häid saavutusi Kelly Sildarult ja tema vennalt Henrylt. Korralik järelkasv on ka iluuisutajatel. Nimetada võiks Daniel Albert Nauritsat, Samuel Koppelit ja Kristiina Škuleta-Gromovat.

Bobisõitja Hardi Link pole samuti olümpiamõtteid maha matnud.

Võimsalt areneb jääkeegli segapaar Maria Turmann ja Harri Lill, kes on kerkinud maailma pingereas kümnendaks.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz