Muinsuskaitseameti pühakodade programmist toetatakse sel aastal Noarootsi kiriku katuseremonti ning Ridala ja Haapsalu Jaani kiriku sisutuse restaureerimist.
Noarootsi kiriku katuseremondiks ja hooldustöödeks eraldati pühakodade programmist ligi 14 000 eurot. Tegemist on eelmisel aastal alanud tööde jätkamisega, mille käigus vahetatakse välja kiriku laudkatuse kahjustada saanud lauad ning tõrvatakse katus üle.
Kiriku sisustuse restaureerimise jaotusest eraldati 2500 eurot Ridala kiriku võidukaare grupi ja vahevõre konserveerimiseks ja 500 eurot Haapsalu Jaani kiriku kantslikatte konserveerimiseks.
Kokku eraldati programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ sel aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.
2018. aastal pühakodade programmi esitatud taotluste kogumaht näitab, et Eesti arhitektuuripärandi üks väärtuslikum osa vajab järjepidevalt hoolt ja korrastamist. Kokku esitati taotlusi rohkem kui 4 miljoni euro ulatuses, programmi eelarve on viimasel seitsmel aastal püsinud 660 486 euro juures. Lõviosa programmi toetustest läheb ka sel aastal kirikute avariiliste tornikiivrite ja katuste restaureerimiseks, lõpuni viiakse mitu eelnevatel aastatel alustatud suuremahulist tööd.
„Käesolev rahastamisotsus on käimasoleva programmiperioodi viimane. Kokku on 5 aasta jooksul riik programmi kaudu panustanud pühakodade kordategemisse 3,5 miljonit eurot. 2018. aasta taotlusvoor, kus ühele toetuseurole oli konkurss kuuekordne, näitab selget vajadus jätkata süsteemset investeerimist meie ühe väärtuslikuma osa kultuuripärandi säilimisse,“ ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
On jõudnud kätte aeg mil tuleb otsustada – milliseid kirikuid on vaja säilitada ja milliseid mitte.Terve eesti on täis tsaariajal koos ehitatud kirikute ja koolide varemeid,vale usk.Kas nende väikeste rahasüstidega mitte ei pikendata kirikute hävimise agooniat ? Kui kirikut peale õpetaja kasutab harilikult 6-7 inimest siis ainult jõuludeks seda säilitada pole vaja ja jõulude kaasaegne tähendus ei ole usuga seotud.
Usklikuga on jumal igal pool st.põllul,metsas,kodus jne.mitte ainult kirikus.
säilitamisel on palju laiem mõte kui kui mõne inimese kooskäimiskohal, kirikud on ajaloolised ehitised koos seal asuvate kunstiväärtustega, miks mitte võtta neid pigem kui muuseume