19.5 C
Haapsalu
Esmaspäev, 4. juuli 2022
Avakülg Tags Ridala kirik

Silt: Ridala kirik

Ridala tähistas võidupüha

[gallery td_gallery_title_input="Ridala võidupüha" ids="366644,366645,366647,366648,366649,366650,366651,366652,366653,366654,366655,366656,366657,366658,366659,366660,366661,366662,366663,366664,366665,366666,366667,366668,366669,366670,366671,366672,366673,366674,366675,366676,366677,366678,366679,366680,366681,366682,366683,366638,366684,366637,366685,366639,366641,366642,366643"] Ridala võidupüha. Fotod Andra Kirna. Ridala kirikus võidutule saabumise puhul peetud palvusel viibis ja sõna sai ka Margus Kasterpalu.

Ridala kiriku altarimaal jõudis jõuluks koju

[caption id="attachment_350919" align="alignnone" width="2000"] Ridala kiriku altarimaal. Urmas Lauri[/caption] Ridala kiriku püha õhtusöömaaega kujutav altarimaal jõudis pärast kolme kuud restaureerimistöökojas jõuluks koju tagasi. Esmaspäeva keskpäeva paiku tõstsid mehed kilesse pakitud maali kaubikust välja ja tassisid kirikusse. Enne, kui maal tõsteti tagasi oma kohale altariseinas, kus septembrist alates laiutas tühi auk, sai maalil kujutatud Jeesusele ja temaga koos laua ümber istuvatele jüngritele veel silma vaadata – nii lähedalt pole seda ilmselt enam pikka aega võimalik teha. „Oi, kui ilus!” hüüatas Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk, kui altarimaal oli oma kohale tagasi sätitud. „Järgmise asjana tuleks kogu altariretaabel tolmust puhtaks teha,” lisas ta siis hindavalt Eesti maakirikute ühte kõige ilusamat altariseina silmitsedes. Ridala kiriku altari „Püha õhtusöömaaeg” oli septembrist alates olnud SA EVM konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut. Maali korrastanud konservaator Kristina Aas ütles, et kõige hullemas seisus maal küll ei olnud, kuid siiski oli sellel värvikahjustusi ja kohati oli värv irdumas. Aas kinnitas irdunud värvikihitükid kalaliimiga, puhastas maali tolmust ja toonis kohad, kus olid suuremad värvikaod. Lõpuks läks kõik kaitsva lakikihi alla. Aasa sõnul värvikihi kinnitamisega suurt pusimist ei olnud, kuid kõige keerukam oli lakkimine. „Seal oli palju mängimist, et saada ühtlane kiht – mõni koht tõmbas rohkem sisse, mõni vähem,” selgitas ta. „Enne oli kõige häirivam, et lauad, millele maal maalitud on, olid teineteisest lahti löönud ja altari taga oleva akna valgus paistis pragudest läbi,” rääkis konservaator. Nüüd on lauad kõik tihedasti koos ja valgus enam läbi ei paista .

Ridala kogudus korraldab keskaja päeva

[caption id="attachment_306445" align="alignnone" width="2000"] Möödunud aastal nägi Haapsalus keskaegset mõõgavõitlust. Foto: Lemmi Kann[/caption] Madlinädala laupäeval on Ridalas keskaja päev. „Mullu, kui kogudus 800. sünnipäeva pidas, selgus laada ajal, et külaseltsid ja mittetulundusühingud ja talunikud väga ootavad võimalust kokku tulla,“ rääkis Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk.

Ridala ajalookonverents keskendus kirikule

[caption id="attachment_305026" align="alignnone" width="1024"] Ridala kirik tähistas esmamainimise 800 aastapäeva. Arvo Tarmula[/caption] Neljapäeval toimunud Ridala kihelkonnapäevade ajalookonverentsi peategelane oli Ridala kirik, mille mitmesaja-aastaste seinte vahel konverents ka maha peeti. Konverentsi alustas arheoloog Mati Mandel, rääkides Ridala kihelkonna vanimast ajaloost. Mandeli sõnul on Ridala piirkond võrreldes näiteks põhja pool asuva Taebla või lõunapoolse Lihula ümbrusega arheoloogilises mõttes üsna tühi. Arheoloog lisas, et see on ka üsna mõistetav, sest 3000 aastat tagasi oli suur osa hilisemast Ridala kihelkonnast veel vee all ja siin polnud ka põllupidamiseks nii sobivaid muldasid. Siiski on üksikuid juhuleide, mis viitavad sellele, et inimtühi Ridala kant ei olnud. Mandeli sõnul võib kivi- ja tarandkalmete puudumist põhjendada sellega, et siin on olnud teistsugune matmiskombestik, näiteks on inimesi maetud maahaudadesse, mida pole nii lihtne leida kui kivikalmeid. Kuigi praegu on matmispaiku teada vähe, on Mandeli sõnul märke, et Ridala kandis leidub seni avastamata kalmeid. Näiteks on detektoristid Saanika küla lähedalt leidnud kalmele viitavaid leide. Nende hulgas on kõige põnevam 3. sajandist pärinev kärbissõlg, mille sarnaseid pole varem Läänemaal ühtegi leitud. Muinasaja lõpusajanditest on Ridala piirkonnas teada küll külasid. „Vilkla, Üsse, Parila, Jõõdre, Väike- ja Suure-Ahli on muinasaja lõpust pärit külad,” ütles Mandel. Ta lisas, et matmispaiku on siiski avastatud vähe ja uuritud neist vaid kahte. Kalmeleidudest tõstis Mandel esile Ahli kalmest leitud kotkapeakujulist raudeset, mis on ilmselt olnud kinnitatud puust toika otsa. Sarnaseid esemeid on kokku leitud kolm – lisaks Ahlile üks Soomest ja üks Novgorodist. Milleks seda kasutati, pole teada, aga Mandeli sõnul võis see olla ka näiteks manatarga atribuut. Ridala ainsat muinaslinnust Tubrilinna pole arheoloogid uurinud, kuid Mandli hinnangul võis see olla ümbritsetud kuivlaos kivimüüriga.

Ridala valmistub kihelkonnapäevadeks

[caption id="attachment_244450" align="alignnone" width="900"] Ridala kihelkonnapäevad toovad taasa kihelkonna inimesed kiriku juurde kokku. Foto Arvo Tarmula[/caption] Ridala kogudus valmistub juuli lõpus peetavateks kihelkonnapäevadeks, millega tähistatakse Ridala püha Maarja-Magdaleena koguse esmamainimise 800. ja Ridala kiriku valmimise 750. aastapäeva. Ridala kirikuõpetaja Küllike Valgu sõnul ühendas kirikukihelkond kõik piirkonna külasid ja nüüdki on kihelkonnapäevade üks eesmärke tuua kihelkonna rahvas taas kokku, et omavaheline side ei kaoks ning saadakas üksteisele rõõmus ja mures toeks ola. „Kiriku maa on kõigile avatud ja perekonnad on juba vanast ajast omavahel seotud olnud. Vahepealon see küll ununema kippunud,” ütles Valk.