Avakülg Tags Ridala kirik

Silt: Ridala kirik

Ridala ajalookonverents keskendus kirikule

[caption id="attachment_305026" align="alignnone" width="1024"] Ridala kirik tähistas esmamainimise 800 aastapäeva. Arvo Tarmula[/caption] Neljapäeval toimunud Ridala kihelkonnapäevade ajalookonverentsi peategelane oli Ridala kirik, mille mitmesaja-aastaste seinte vahel konverents ka maha peeti. Konverentsi alustas arheoloog Mati Mandel, rääkides Ridala kihelkonna vanimast ajaloost. Mandeli sõnul on Ridala piirkond võrreldes näiteks põhja pool asuva Taebla või lõunapoolse Lihula ümbrusega arheoloogilises mõttes üsna tühi. Arheoloog lisas, et see on ka üsna mõistetav, sest 3000 aastat tagasi oli suur osa hilisemast Ridala kihelkonnast veel vee all ja siin polnud ka põllupidamiseks nii sobivaid muldasid. Siiski on üksikuid juhuleide, mis viitavad sellele, et inimtühi Ridala kant ei olnud. Mandeli sõnul võib kivi- ja tarandkalmete puudumist põhjendada sellega, et siin on olnud teistsugune matmiskombestik, näiteks on inimesi maetud maahaudadesse, mida pole nii lihtne leida kui kivikalmeid. Kuigi praegu on matmispaiku teada vähe, on Mandeli sõnul märke, et Ridala kandis leidub seni avastamata kalmeid. Näiteks on detektoristid Saanika küla lähedalt leidnud kalmele viitavaid leide. Nende hulgas on kõige põnevam 3. sajandist pärinev kärbissõlg, mille sarnaseid pole varem Läänemaal ühtegi leitud. Muinasaja lõpusajanditest on Ridala piirkonnas teada küll külasid. „Vilkla, Üsse, Parila, Jõõdre, Väike- ja Suure-Ahli on muinasaja lõpust pärit külad,” ütles Mandel. Ta lisas, et matmispaiku on siiski avastatud vähe ja uuritud neist vaid kahte. Kalmeleidudest tõstis Mandel esile Ahli kalmest leitud kotkapeakujulist raudeset, mis on ilmselt olnud kinnitatud puust toika otsa. Sarnaseid esemeid on kokku leitud kolm – lisaks Ahlile üks Soomest ja üks Novgorodist. Milleks seda kasutati, pole teada, aga Mandeli sõnul võis see olla ka näiteks manatarga atribuut. Ridala ainsat muinaslinnust Tubrilinna pole arheoloogid uurinud, kuid Mandli hinnangul võis see olla ümbritsetud kuivlaos kivimüüriga.

Ridala valmistub kihelkonnapäevadeks

[caption id="attachment_244450" align="alignnone" width="900"] Ridala kihelkonnapäevad toovad taasa kihelkonna inimesed kiriku juurde kokku. Foto Arvo Tarmula[/caption] Ridala kogudus valmistub juuli lõpus peetavateks kihelkonnapäevadeks, millega tähistatakse Ridala püha Maarja-Magdaleena koguse esmamainimise 800. ja Ridala kiriku valmimise 750. aastapäeva. Ridala kirikuõpetaja Küllike Valgu sõnul ühendas kirikukihelkond kõik piirkonna külasid ja nüüdki on kihelkonnapäevade üks eesmärke tuua kihelkonna rahvas taas kokku, et omavaheline side ei kaoks ning saadakas üksteisele rõõmus ja mures toeks ola. „Kiriku maa on kõigile avatud ja perekonnad on juba vanast ajast omavahel seotud olnud. Vahepealon see küll ununema kippunud,” ütles Valk.

Jõululaupäev kirikus – kuidas, miks ja mida seal teha?

[caption id="attachment_290986" align="alignnone" width="1152"] Teenistusel peetava kõne peab Ridala Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk kantslist. Foto Eduard Laur[/caption] 24. detsembril läheb uskmatu eesti rahvas nagu üks mees kirikusse – maailma, millest paljud meist midagi ei tea. „Tullakse emotsioonide pärast – suur kuusk, kirik, orel mängib,” ütleb Martna ja Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk. Mõlemad kirikud – mahub sinna üle saja inimese – on jõululaupäeval rahvast pilgeni täis. Tervet teenistust muidugi kõik vastu ei pea, nii on kõikjal, mitte ainult Martnas ja Ridalas. Tullakse ja, emotsioon käes, minnakse poole teenistuse pealt minema. Aga kuidas üldse kirikus olla? Mis on sünnis? Millal seista või istuda? Kas laulda kaasa või mitte? Kuidas (ja kas üldse) palveks käsi ristata?

Restauraatorid lõpetasid Ridala kiriku vahevõre puhastamise

[caption id="attachment_285895" align="alignnone" width="1152"] Konservaator Ingrid Pihelgas pääses Kristuse kuju juurde ainult tõstukiga. Foto Arvo Tarmula[/caption] Neljapäeva ennelõunal tõmbas Kanuti restaureerimiskoja restauraator Ingrid Pihelgas Ridala kiriku puust vahevõrel ilutseva Kristuse kujutise kaitsva šellakikihiga üle ja sellega on võre restaureerimine lõppenud. Tõstuki korvist alla roninud Pihelgas ütles, et enne kui Kristuse kuju vahaaine ehk šellakiga kaeti, puhastati see aastakümnete jooksul ladestunud mustusest. „Siin võis olla juba üle saja aasta jooksul kogunenud tolmu, mustust ja lindude ekskremente, lae lupjamisel on sinna peale ka lupja ladestunud,” ütles Pihelgas.

Ridalas peeti õunaaia talguid

[caption id="attachment_266586" align="alignnone" width="960"] Talgutel vaadati üle kõik õunaaia 59 puud.[/caption] Pühapäeval peeti Ridala kirikuaias talgupäeva, et hooldada möödunud suvel sinna istutatud 59 õunapuud.