Eelnõu näeb ette VEB fondi kahjude hüvitamist

Riigikogus on küpsemas plaan hüvitada ettevõtetele VEB fondi kahjud, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Viis riigikogu saadikut algatasid eelnõu otsuse, millega makstaks 90-ndate alguses VEB fondi loomisega ettevõtetele tekitatud kahju kopsaka hüvitisega kinni.

Laupäevane ajaleht Saarte Hääl kirjutab, et akstsiaseltsil Saare Kalur jäi kunagises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud arvetele 150 000 dollarit, mille riik lubas VEB Fondi vahendusel hiljem hüvitada, kuid seda ei tehtud.

Hoolimata mitmetest kohtuvaidlustest veel ka sellel kümnendil, ei ole 25 aasta taguseid rahaasju ära klaaritud, kuid septembris andsid viis riigikogu liiget, kelle seas kaks Keskerakonna saadikut, kaks EKRE poliitikut ja Vabaerakonnast Artur Talvik, üle riigikogu eelnõu otsuse, mida parlament peaks vaagima. Selle kohaselt saaks kahju saanud ettevõtted küllalt kopsaka hüvitise, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Loodan ja usun, et see kompenseerimise mõte on neil tõsine. Sest kui selline seaduseelnõu on esitatud, siis omalt poolt loodame, et parlament seda eelnõud seal toetab ja kunagi tekitatud suur ebaõiglus, nüüd küll 25 aastat hiljem, ära klaaritakse,” ütles AS Saare kaluri jühataja Tiit Sarapuu.

Tiit Sarapuu ettevõttele tähendaks see väga kopsakat hüvitist, sest eelnõu näeb ette, et lisaks 150 000 dollarile makstaks 10-protsendist intressi 24 aasta eest ehk siis kogusumma, mis Saare Kalur saaks, oleks üle poole miljoni dollari. Selle peaks kinni maksma Eesti Pank oma kasumist. Kuigi VEB Fondist kahju saajate nimekirjas on üle kümne ettevõtte, arvestab riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid viie kahjusaajaga – nelja ettevõtte ja ühe eraisikuga. Seda 2010. aasta ringkonnakohtu lahendist tulenevalt. Need, kes varem pankrotti läinud või riigiga kohtus vaidlemisest loobusid, on praegusest plaanist kõrvale jäetud. Üks algataja vabaerakondlane Artur Talvik peab seda otsust ühe poliitikaajastu lõpetajaks, kirjutab ERR.

“Asi on põhimõttes, asi on märgiline. Kes seal täpselt seda toetust saab ja kui palju neid on. Minu meelest märgiline on riigi poolt ka tunnistada, et need vennad ei ole sulid ja spekulandid, vaid riik on olnud suli ja spekulant või siis varasemad valitsused,” ütles Talvik.

Tema sõnul toetavad poliitikud ettepanekut küll kuluaarides, kuid ta ei oska öelda, kui paljud seda avalikult teevad. Jaanus Karilaid ütles, et valitsuse juhtpartei ei ole ühtset seisukohta vastu võtnud, kuid fraktsioonis toetab eelnõu kümmekond saadikut.

“Ma näen, et sellel eelnõul on toetajaid kõigist fraktsioonidest peale Reformierakonna. Kas see võetakse vastu või ei võeta vastu, see sõltub siis juba debattidest, mis hakkavad toimuma õiguskomisjonis,” selgitas Karilaid.

Õiguskomisjon ootab nüüd justiitsiministeeriumi õigushinnangut riigi tegevusele. Vastus peaks tulema algaval nädalal.