0

Eesti ranniku meretaseme teavet hakatakse kuvama kahes kõrgussüsteemis

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee


Peraküla rand. Foto: Urmas Lauri

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituut asub alates uuest aastast seoses üleminekuga Kroonlinna süsteemist Euroopa süsteemile esitama Eesti ranniku meretaseme andmeid nii vanas kui ka uues kõrgussüsteemis.

“Meretaseme Infosüsteemi uues versioonis saab ühe klahvivajutusega vahetada kõrgussüsteemi, kuna Eestis on määratud Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuperiood kolm kuud, mil näitamine kahes süsteemis on soovituslik. Kahes süsteemis meretasemete esitamine on oluline veel ka selle pärast, et näiteks vanemad paberkandjal merekaardid on ikka kasutusel ja meresõitjal on oluline näha ka meretaseme andmeid vanas süsteemis,” ütles TTÜ meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts pressiteate vahendusel.

Järgmisest aastast arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega merevee absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Uus kõrgussüsteem EH200 kehtestatakse 1. jaanuarist 2018. Kroonlinna nullist ja sellega seotud BK77 kõrgussüsteemist Eestis loobutakse.

TTÜ meresüsteemide instituut esitab läbi Meretaseme Infosüsteemi reaalaja meretasemeid kui 48-tunni prognoosi nüüdsest kahes kõrgussüsteemis, nii uues kui ka vanas süsteemis. Meretaseme Infosüsteem loodi ja käivitati TTÜ meresüsteemi instituudi teadlaste poolt peale 2005. aasta 9. jaanuari tormi, kui tervel Eesti rannikul registreeriti vaatlusajaloo kõrgeimad veeseisud.

Vana süsteem oli määratletud Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetasemega aastatel 1825–1840. Euroopa kõrgussüsteemi aluseks on Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684 mõõdetud nivoo.

Kahe süsteemi kõrguste vahe on Eesti territooriumil 15–24 cm, Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile üleminekuga muutuvad kõrgusväärtused nii ruumiandmebaasides kui ka kaartidel, samuti muutuvad reaalajas ja erinevates süsteemides esitatavad meretaseme väärtused.

Erinevus Eesti eri piirkondades on esmajoones tingitud jääajajärgse maapinna tõusu erinevatest väärtustest Eesti piires. Näiteks Saare- ja Hiiumaa rannikul on jääaja järgne maatõus merepõhja viimase 30 aasta jooksul 4–5 sentimeetrit ülespoole kergitanud, samas kui Kagu-Eestis maapind hoopis madaldub.

Vanemteadur Kõuts lisab, et ilmaolud jäävad heitlikuks ka jõulude ja aastavahetuse vahel. Taastub läänevool, mis toob Läänemere piirkonda ridamisi tsükloneid, mis ka meretaset kergitavad, nii et Meretaseme Infosüsteemi jälgimine on igati asjakohane, nüüd saab seda jälgida kahes kõrgussüsteemis.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz