5

Urmas Lauri: Läänemaast. Emotsioonideta

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Urmas Lauri, Lääne Elu ajakirjanik, hiidlane

Kui keegi väidab, et Kasari jõgi on Läänemaa ja Pärnumaa piirijõgi, siis selles ta küll eksib.

Võib üsna kindel olla, et lähema viie põlvkonna jooksul Pärnumaa piir Kasarini ei jõua. Asjaloole saab rahulikult läheneda, kui lepime kokku, et Läänemaa ja Lääne maakond on eri asjad, võrdusmärki nende vahele ei kannata panna.

Läänemaa piirijõgi on pigem Pärnu jõgi, sest just nimelt sealt jooksis muinasajal, 13. sajandil Läänemaa piir. Teisel pool jõge ei alanud mitte Pärnumaa, vaid hoopis Sakala, sest kuurortlinna nime kandvat maakonda toona polnudki. Läänemaa sees oli tollal aga veel teinegi muinasmaakond – Soontagana -, sama ports, mis praegu Hanila ja Lihulaga liitudes Lääneranna valla moodustab.

Haldusreformi grimassid on läänlased jaganud kahte lehte. Ortodokssed läänlased kiristavad hambaid, käivad, rusikas taskus, ning kiruvad, kuidas nüüd nii, et Läänemaalt magus tükk küljest ampsati. Teine, sama tõsiselt oma veendumuste eest seisev seltskond läheb marru, kui Kasari jõe lõunakaldal asuvat maa-ala endistviisi Läänemaaks nimetada. „Reeturid üle parda!” on selle seltskonna sõjahüüd. Õigus pole aga kummalgi, sest muserdatud on ju Lääne maakonda, mitte Läänemaad.

Pilt läheb kohe klaarimaks, kui me võtame omaks, et Läänemaa ja Lääne maakond on kaks eri asja. Lääne maakond koosneb praegu ühest vallast, ühest saarest ja ühest mereäärsest külast, nagu üks põline läänlane on tõdenud. Läänemaa seevastu hõlmab märksa suuremat ala, kui oli enne haldusreformi kehtinud maakonnapiir. Mihkli kihelkond on ju, nagu vanal heal ajal, ka praegu Lääne praostkonna osa. Kullamaa kihelkond laiub ka Märjamaa vallas, kaitseliidu Lihula üksikkompanii on nii nagu varemgi ikka Lääne maleva osa, kuigi kompanii tegevusala on täies ulatuses Pärnu maakonnas.

Tusameelsed kommentaatorid ärkasid, kui Paadrema kalmistule sängitati kirjanik Karl Ristikivi urn. Et kas me ei tea, et tegemist on Pärnumaaga, siunati ajakirjanikke. Miks kirjutatakse, et sündmus leidis aset Läänemaal? Millele tuginedes? Lihtne vastus: Ristikivile tuginedes. Ei sündinud tulevane kirjanik ju Pärnumaal, vaid hoopis Saulepi vallas Varbla kihelkonnas Läänemaal. Ka samas vallas sündinud Kristjan Palusalu, kelle mälestuskivi on püstitatud Varbla vallavalitsuse lähistele, ei saa pidada pärnakaks.

See, et piiriposte nihutati, ei muuda veel inimese olemust. Kes end läänlaseks peab, olgu ta siis Varblast, Mihklist, Vigalast või Matsalust, kannab endas ka Läänemaad. Aadressiks märgib ta küll kas Pärnu või siis Rapla maakonna, kuid rahva ajalugu see ju ei muuda. Oblastid pidasid vastu ju vähem kui aasta. Oli sellel mingit mõju Läänemaale? Kahtlen selles.

Vahemärkus: Kui Hiiumaa liidetaks, nagu ta enne sõda oli, Lääne maakonnaga, siis mind kui Kassari saare elanikku jätab see täiesti külmaks. See oleks rida aadressireal. Hiidlased peavad end ikka, nii nagu nad seda kogu aeg teinud on, hiidlasteks.

Viimase 70 aasta jooksul on maakondade kallal korduvalt vägivallatsetud, kuid Läänemaa on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Pole oluline, kummal pool maakonnapiiri sa elad, oluline on see, kelleks sa end ise pead.

Asja selguse huvides leppigem sellega, et kui me kirjutame Nehatust, Emmust või Piisust, siis täpsustamaks, mis kandis need külad asuvad, oleks piisav, kui märgime täienduseks Lõuna-Läänemaa.

Segadust tekib valdade liitumise järel ilmselt üksjagu, sest hiiglaslikud alad ei pruugi mitte ainult uutele vallaelanikele, vaid ka vallajuhtidele tundmatud olla. Lääne-Nigulal on lisaväli ka ametlikul aadressil, sest neil on liitunud valdades osavallad, mis moodustatakse endiste valdade piires.

Läänerannas on asi täbaram, sest seal tuleks Ramele täpsustuseks lisada „endine Hanila vald” või Oidremale „endine Koonga vald”. Sellisest lohisevast määratlusest oleks ilmselgelt ladusam kihelkonna lisamine. Seega, nüüd on neist pruunidest kihelkonnasiltidest, mida seni mõttetuks peeti, ka kasu tõusmas.

Pruunide siltidega võiks ka läänlaste hingerahu taastada. Ühinemisläbirääkimiste ajal ütles tollane Hanila vallavanem Arno Peksar, et miks mitte tähistata Läänemaa piir samaväärselt Vana-Võrumaaga, mis on maha märgitud pruunide siltidega, nii nagu kihelkonnapiiridki. Raha peaks vallal selleks ettevõtmiseks haldusreformi teostamise real küll jätkuma.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
nonsenss
nonsenss

seltsimees veedab liiga palju aega Haapsalus, elagu mõnda aega Lihulas ning siis saab selgeks et Lihula ei ole Läänemaa

Lihula ja nn lõunaläänemaa probleemiks on et see piirkond pole piisavalt tugev olemaks iseseisev, nägite kuidas taebla vallamaja oma sõna maksma pani

urmas
urmas

Äkki võtaks Kasari silla ka üles?

Vanamees
Vanamees

Esimene haruldaselt mõistlik artikkel pärast rajoonide kaotamist. Muidu lõppes Läänemaa kohe pärast Koluveret. Ka Läänemaa Muuseumi toimetised ei tunnista Märjamaad ega Vigalat, Varblast rääkimata.Täiesti toetan mõtet pruuni Läänemaa sildi panekuks Ellamaale, Kõrvetaha ja Jädiveresse. Las Pärnu ja -Jaagupi olla Pärnumaal, liiga ahneks ei maksa ka minna. Või panna siiski Sauga silla juurde silt “Läänemaa”?

N50+
N50+

Mõistlik lähenemine. Elu me ümber võib küll muutuda, kuid midagi alati on ja jääb ja ei lase end loksutada 🙂

Sass1.
Sass1.

mõni emotsioon, 2-3 tükki, võiks ikka olla.

wpDiscuz