Võin ilma häbenemata kinnitada, et riigikokku tööle asudes võtsin kohe südameasjaks kiire internetiühenduse viimise kõikjale Eestisse, kirjutab riigikogu e-Eesti toetusrühma esimees, SDE fraktsiooni liige Tanel Talve.
Olen kahe ja poole aasta jooksul teinud Eestile mitu ringi peale, kohtunud pidevalt külaseltsidega ja suhelnud tuhandete maal elavate inimestega. Need arvukad kokkusaamised ja vestlused on minus vaid kinnistanud veendumust, et maalt linna kolimise põhjuseks on pahatihti asjaolu, et ei ole võimalik teha kaugtööd. (Samale tõdemusele jõudis mõni aeg tagasi ka riigikontroll oma auditis). Mõistan hästi maal tegutsevate ettevõtjate muret kvaliteetse netiühenduse puudumise pärast. Näiteks pärsib see turismitalu omanike äri, sest paljud kliendid peavad head ja kiiret internetti inimõiguseks.
Praegu on suure tüki meie meediaruumist täitnud kriitika majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja minister Urve Palo aadressil, sest kavas on teha põhimõtteliselt ringi kiire netiühenduse projekt. Seega on nii väike tagasivaade kui ka selgitused tänase olukorra ja ka tuleviku kohta igati asjakohased.
Sotsiaaldemokraatide survel jõudis eelmise valitsuse koalitsioonileppesse 2015. aasta hilissuvel punkt, mis ütleb, et igale maale elavale perele tuleb mõistliku hinna eest tagada kommunikatsioonid, sealhulgas kiire internet, milleks tuleb luua täiendavad toetusmehhanismid. Suunda, et riik peab andma oma panuse nö viimase miili väljaehitamiseks, jätkas veelgi jõulisemalt 2016. aasta novembris ametisse astunud valitsus. Riigieelarvesse on selleks kavandatud 20 miljonit eurot. Siin on põhjust tänada oma kolleege parlamendist, lairibaühenduse eestvedajaid Andres Metsoja ja Erki Savisaart.
Ise olen kõik need aastad käinud omavalitsustes ja külaseltsides rääkimas, kui oluline on kohalike endi initsiatiiv, et kiire netiühendus ikka igasse metsatallu jõuaks. Esialgu üritati riigi tasandil minu püüdlusi naeruvääristada. Toonane ministeeriumi asekantsler, täna end Reformierakonnaga sidunud Taavi Kotka ütles näiteks avalikul istungil, et igasse urkasse polegi internetti vaja ja et rahvas ei huvituvat valguskaablist, kuna 4G on igal pool olemas.
Nüüdseks on hoopis Kotka väited muutunud naeruväärseks. Üle Eesti on laekunud 50 000 sooviavaldust, mis tõestab kujukalt vajadust senisest parema interneti järele. Samuti on paljud omavalitsused teinud projekti õnnestumise nimel tõsist tööd ja algatanud erinevaid digiprojekte, mis kindlasti ei tohi tühja minna.
Kuigi olime algselt arvamusel, et kõige mõistlikum ja kasulikum on viia valguskaabel inimesteni üleriigilise projekti raames, siis erinevatel põhjustel otsustati maakonnapõhise variandi kasuks. Kuni viimase ajani töötaski ministeerium plaaniga, kus projekti pidid panustama riik, omavalitsus ja lõpptarbija, igaüks kolmandiku ulatuses. Taoline skeem oleks aga olnud koormav just omavalitsustele, kes pidanuks võrgu väljaehitamiseks laenu võtma ja tegema hiljem selle haldamis- ja hooldustöid. Raskusi tekitas ka riigiabi loa saamine Euroopa Komisjonilt. Ja muidugi pole jupikaupa ehitamine kõige tõhusam tee.
Kõik see viis ministeeriumi olulise kursimuutuseni, mis küll tegelikkuses pakub omavalitsustele ja ka inimestele soodsama lahenduse. Möönan, et esialgsete pettumuste ja arusaamatuste ärahoidmiseks pidanuks infot märksa paremini jagama ja asjaosalistega ka otse suhtlema.
Täna on juba töös üleriiklik variant, mis toob valguskaabli kõikide majapidamiste ja ettevõteteni riigi toel ja mis peab tuginema omavalitsustes juba tehtud töödele ning uuringutele. Omavalitsustel kaob seega vajadus investeerida oma rahakotist võrkude ehitusse
ning kanda edasisi püsikulusid. Üleriiklik projekt võimaldab viia pikisilmi oodatud kvaliteetse ja taskukohase internetiühenduse inimesteni loodetust kiiremini.
Edasiste segaduste vältimiseks panen kirja ka soovitused majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumile. Igal juhul tuleb arvestada omavalitsuste seniste pingutustega ning parandada nendega koostööd. Tähtis on keskenduda tulemusele: valmima peab avatud võrk, kus teenust saavad pakkuda kõik soovijad. Projekti sujuv elluviimine on ju meie kõigi ühine huvi.
Riigikogu lairiba toetusrühm ja e-Eesti toetusrühmad jätkavad tööd selle nimel, et Eesti arengut takistav digilõhe ära kaoks. Meie kohus on tagada nii inimestele kui ettevõtetele võimalikult võrdsed tingimused sõltumata nende elu- või asukohast.
Tanel Talve, riigikogu e-Eesti toetusrühma esimees, SDE
“…… riigikokku tööle asudes võtsin kohe südameasjaks kiire internetiühenduse viimise kõikjale Eestisse” ja seda kõikidele nende endi suure raha eest või ??
5G on piisavalt kiire! kaablid on AJALUGU!!
Kogu see kiire interneti aktsioon oli ju tegelikult suunatud Telia vastu. See firma kühevldab siit vaid raha välja. Interneti kvaliteet isegi Tallinna kesklinnas ei kannata enam ammu mingit kriitikat. Ei imesta, kui need 20 milli just Telia taskusse rändavad. Telia lubab midagi 5 aasta jooksul ehitada, Tallinna kesklinna ühtteist ehk isegi tehakse, näiteks nendesse korrusmajadess, kus Teliat veel pole, kõik muu unustatakse aastatega ära ja on 5 aasta pärast niikuinii moraalselt vananenud.
Ja-jah, ja selle kühveldaja eelkäija ehitas välja võrgu mille kaudu sa siia oma tähti toksid. Tõenäoliselt asud Tallinna kesklinnas, sest ülejäänud Eesti on “unustatud
ja niikuinii moraalselt vananenud”? Möödas on ka muidugi rohkem kui 5 aastat.
Kas Palo või Talve julgevad öelda, millal tuleb? Kas 5-7 aasta pärast.
Palo jutt oli eilses AKs ikka täielik … .
seda ta oma kastikolakaga siis laiali veabki
Palo selgitas vassides, et ei tule seda kiiret internetti midagi. Unistage edasi. Päälinnas teine asi, aga metsatalus jääb ära.