3

Minister nullis läänlaste kiire interneti projekti

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee


Uuskalda puhkeküla pidaja Astrid Roosilehe sõnul kritiseerivad külalised kehva internetti, kuid tuhandeid eurosid ta kiire interneti eest maksta ei jõua. Foto: Arvo Tarmula

Nädal enne kiire maainternetiga liitumise soovide tähtaega teatas majandusministeerium, et ei annagi Digikonnale ja tema sõsaratele 20 miljonit eurot valguskaabli kodudesse vedamiseks.

Suurem osa negatiivsest tagasisidest Booking.com-is saab Lääne-Nigula valla Kärbla küla Uuskalda puhkeküla klientidelt viletsa wifi eest. Äriks on puhkekülal paremat internetti hädasti vaja.

„Valguskaablist unistame juba mitu aastat,” tunnistas puhkeküla pidaja Astrid Roosileht, kes vajab internetti ka oma põhitöö, kaugtööna raamatupidamise tegemiseks.

Mõni aasta tagasi rajati Euroopa Liidu rahaga maale kiire valguskaablivõrk. Kui Uuskalda puhkeküla pidajad uurisid, kui palju maksab võrgust umbes 600 meetri pikkuse ühenduse puhkekülla vedamine, selgus, et 5000–6000 eurot. „Aga meil ei ole tuhandeid eurosid. Mõnesajaga saaksime hakkama,” ütles Astrid Roosilehe poeg Kristjan Roosileht.

Roosilehed ei kõhelnud hetkegi, kui Lääne-, Rapla- ja Järvamaa omavalitsusliitude loodud Digikond hakkas koguma sooviavaldusi inimestelt, kes tahavad maale kiiret internetti. Avalduste esitamise tähtaeg on 31. oktoober ja Digikonna projektijuhi Olav Harjo sõnul on juba esitatud üle 8000 sooviavalduse.

Pärast sooviavalduste kokkukogumist pidi valitsus kahe järgmise aasta eelarvest jagama omavalitsuste, Digikonna ja sarnaste projektide vahel teistes maakondades 20 miljonit eurot ehk kolmandiku rahast võrgu lõpuni ehitamiseks. Siis oleks Digikond ja teised laenanud raha juurde, võtnud 15 protsenti rahast liituda soovinuilt, otsinud ehitajad ja vedanud moodsa valguskaabli mõistliku hinnaga iga soovija koju. Digikonna printsiip oli ka see, et liitumistasu ei sõltu sellest, kas elad üksi metsas või suuremas külas – liitumistasu on ühesugune.

Samasugune projekt on käimas Pärnumaal, Saaremaal ja veel mitmes maakonnas.

Teisipäeval üllatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maainterneti arendajaid aga teatega, et ei annagi raha neile otse, vaid korraldab maale kiire internetiühenduse rajamistoetuse jagamiseks avaliku konkursi. Ministeeriumi põhjenduste järgi oleks tulnud omavalitsustele kuuluvate arendusfirmade toetamiseks küsida Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Ministeeriumi hinnagul annab ühe üleriigilise „viimase miili” rajaja valimine kokkuhoidu.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo teatas pressiesindaja vahendusel, et tuleva aasta algul saab selgeks, kuidas riik toetab terve Eesti katmist kiire internetiga. Palo teatel saab võrk valmis 5–7 aastaga.

Ministeerium tunnistas, et uue meetme kasuks aitas otsustada Telia ja Elektrilevi kasvanud huvi taristu ehitamise vastu. Telia plaanib suurendada investeeringuid valguskaablite paigaldamisse ning Elektrilevi kavatseb laiendada oma tegevust lisaks elektrivõrgule ka lairiba pakkumisega.

„Konkursi võitja peab jätkama piirkondlike meeskondadega koostööd ning rajama ühendused võimalusel ka vastavalt kaardistustele,” ütles Palo.

Digikonna projektijuht Olav Harjo märkis, et ministri plaan ei ole valitsuse heakskiitu veel saanud. „Inimeste seisukohast on õnneks kõik korras. Kas ehitab Elektrilevi, Digikond või keegi kolmas, igal juhul ehitatakse võrk valmis,” ütles ta.

Harjo sõnul võtaks Euroopa Komisjonilt loa saamine neli kuud, mitte aasta. „Ilmselt ei viitsinud ametnikud luba taotleda,” pakkus ta põhjust. „Tegelikult isegi mitte see pole põhjus, vaid see, et Elektrilevi otsustas ise võrgu ehitada.”

Ka Digikonnal oli kavas kasutada Elektrilevi elektriliine valguskaablite võimalikult odavalt kodudeni viimiseks. „Selge on see, et kui Elektrilevi osaleb avalikul konkursil ja ka meie saame osaleda, siis ei suuda me Elektrileviga konkureerida,” ütles Harjo.

Digikonna projekti pluss oli põhimõte, et internet veetakse ka keskustest kaugele ja liitumine on kõigile ühesuguse hinnaga. Ministeeriumi ametnikud nii kindlasõnalisi lubadusi ei jaga.

„Praegu ei tahaks lubada, et see tõesti kõigini jõuab. Kui on ikka metsatalu, milleni kaabli viimine maksab tuhandeid eurosid, siis ei oleks see vast mõistlik,” ütles majandusministeeriumi pressiesindaja Helena Kõrge.

„Liitumistasu peaks olema ühene kõigile. Liitumistasu maksimummäära peaks konkursil kindlaks määrama. Aga jällegi, see ei ole veel kokku lepitud ja ei taha ette lubada,” lisas ta.

Riik on varem Euroopa Liidu rahastusega toetanud internetivõrgu loomist asulatesse ja küladesse, kuid selle projektiga ei olnud lubatud viia kaableid kodudeni. 20 miljonit eurot on ette nähtud nn viimase miili projektile, mis katab seni puudu jäänud ühendused magistraalvõrgust majapidamisteni.

Ettevõtja: lootus oli Digikonnal

Helland Baltic OÜ juhatuse liikme Aivar Kausi sõnul käib suurem osa ettevõtte tööst läbi kaugtöölaua.

„Täna oleme internetiühendusega vaskkaabli otsas ja ühenduskiirus on 16/2Mb. Seda on vähe ja see piirab meie tegevust. Lootus oli pandud Digikonna projektile, aga eilsed uudised kustutasid selle,” ütles Kaus.

„Nüüd on vaja selgeks teha, mida see uudis ajaliselt meie jaoks tegelikult tähendab ja vajadusel alternatiivne lahendus leida, olgu selleks siis kas või omal kulul valguskaabli kohale vedamine.”

„Mõistan, et riigil on vajalik täita teatud bürokraatlikke protseduure, mis võtavad oma aja, aga me ei saa veel aastaid oodata. Kui riik võtab „viimase miili” enda ülesandeks, tuleks see ka kiirelt ära teha,” sõnas Kaus.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
ikt
ikt

Milleks punnitada selle kaabliga? Peagi saabuv üle õhu 5G toob lahenduse.

muig
muig

kas sa seda ikka ka tead, kui tihedalt peab 5g maste olema selleks et levi korralik oleks? 5g võrk on hajaasustuses lihtsalt palju kallim kui see valguskaabel elektriliine pidi igale poole vedada.
pealegi juhtmega võrk on alati stabiilsem kui juhtmeta.

ikt
ikt

Juhtme otsas olevad lauatelefonid on juba minevikuks saamas, sarnaselt muutub peagi mõttetuks traadist tulev internet.

wpDiscuz