0

Lihula ja Virtsu kooli kiiduväärt aastatuhande algus jalgpallis

9. mai 2001, Märjamaa. Virtsu kooli jalgpallikoondis võitis hõbemedali. Pildil tulevane Eesti meistrisarja jalgpallur ja tulevane rannajalgpalli koondislane Priit Mäeorg, tulevane Eesti võrkpallikoondislane Vaido Veek ja tulevane Soome II liiga jalgpallur Harry Silling. Foto: Katrin Lehtpuu
10. oktoober 2017, Valtu. Virtsu kooli jalgpallikoondis. Foto: Stanislav Nemeržitski

Saabunud sügis tähendab ühtlasi ka seda, et lõppema hakkavad erinevad võistlused jalgpallis. Seda nii Eesti noorte meistrivõistlustel klubidele, kui lõppevad ka koolidele mõeldud Eesti meistrivõistlused.

Meistrivõistluste lõpp on ühtlasi ka kokkuvõtete tegemise aeg. Selles valguses on hea vaadata tagasi ajale, kuidas kaks endist Lõuna-Läänemaa, nüüdset Põhja-Pärnumaa kooli, Lihula gümnaasium ja Virtsu kool sellel sajandil Eesti Koolispordi Liidu meistrivõistlustel osalenud on. Käesolevaga saame teha kokkuvõtte aga tervest ajastust, sadade laste tublidest tegemistest

Virtsu ja Lihula kooli senised osalemised Eesti Koolispordi Liidu jalgpalli meistrivõistluste finaalturniiridel on olnud suurepärased. Märgilise tähendusega on fakt, et Eesti KSL finaalis alustas mängimist 9. mail 2001 Märjamaal toimunud turniiril Virtsu kool ja Virtsu kool selle vanade piiride järgi ka lõpetas, kui 10. oktoobril 2017 Valtus samuti osaleti.

Selle ajavahemiku sisse mahub kahel koolil üle 40 korra finaalturniirile jõudmist. See on aukartust äratavalt suur number. Nendest 23. korral on kaks kooli jõudnud esikuuikusse. Lihula 19 ja Virtsu 4 korda, ning seda kokku iga vanuseastmega, algklassidest, kuni gümnaasiumini välja. Üksteist korda on kahe kooli õpilased maitsnud Eesti KSL meistrivõistluste medalivõitu. Esikolmikukohad on Virtsu koolil tulnud 1.-5. klasside tütarlaste, 6.-7. klasside poiste ja 8.-9. klasside poiste arvestuses. Lihula gümnaasiumile on medalivõidud toonud 1.-5. klasside ja 8.-9. klasside tütarlapsed, ning 10.-12. klasside poeglapsed.

Kõige esimesel finaalturniiril, 6.-7. klasside võistlusel Märjamaal mais 2001 võitis Virtsu põhikool kohe hõbemedalid. Saavutades 6.-7. klasside poiste arvestuses Rakvere gümnaasiumi järel hõbemedalid. Järgmist medalit tuli aga oodata koguni 11 aastat, kui lõpuks 2012. aastal 1.-5. klasside tütarlapsed Valtus toimunud turniiril seda suutsid. 2014. aastal tuli aga lausa kaks esikuuiku kohta. Saalijalgpallis Narvas lausa hõbemedal 8.-9. klasside Rahvaliiga arvestuses, Narva Pähklmäe gümnaasiumi järel.

Lihula gümnaasiumile aga algas edukas aeg 2003. aastal. Kui 4.-5. klasside poisid esmakordselt kodukooli vabariigi esikuuikusse viisid, tulles Viljandis toimunud turniiril viiendale kohale. Esimese medali Lihula gümnaasiumile võitsid aga 10.-12. klassi poisid, tuues pronksi 2007. aastal. Aastatel 2003 kuni 2009 jõudsid Lihula kooli lapsed alati esikuuikusse. 2008. ja 2009. aastal said pronksmedalivõitudega hakkama 8.-9. klaside tütarlapsed Valtus toimunud turniiridel. 2010 Lihula gümnaasium vabariigis esikuuikusse ei jõudnud. Aga juba järgmisel 2011. aastal ja kuni aastani 2016 tehti seda kokku erinevate vanusegruppidega 11 korda. Sinna kuulus viis medalivõitu, neist eredaimaks jäi Eesti KSL meistritiitel 2014. aastal 8.-9. klasside tütarlaste arvestuses. Turniir toimus Viljandis.

Palju on läbi nende turniiride muudki toredat ja huvitavat meelde jäänud. Näiteks see, kuidas Virtsu poistel aastal 2001 hõbedat võites mängides tennised või tossud, putsade asemel jalas olid. Või see, kuidas oma koolilapsi sajandi alguses finaalturniirilt kannatamatult kooliparklas jalutades toonane Lihula gümnaasiumi direktor ootas. Et neid esimesena õnnitleda.

Muidugi on suuresti just need turniirid olnud oluliseks tõukeks ka neile noortele, kes jõudnud spordis kaugemale. Kas noortekoondistesse, erinevate pallimängualade meistrisarja, nii naiste, kui meeste arvestuses, kandnud rahvuskoondise särki, tulnud omal alal maa meistriks.

Eesti KSL finaalturniirdel on väga tihe konkurents, kuhu pääseb üldse läbi väga tiheda valiksõela. Viimastel aastatel lubatakse vabariigi finaalturniirile ainult oma maakonnas meistriks tulnud koole. Lisaks on seal mängivate koolide võistkonnad komplekteeritud suurel määral ka litsentseeritud jalgpallurites, kes igapäevaselt treenivad kuskil jalgpalliklubis ja osalevad koduklubiga ka Eesti noorte meistrivõistlustel.

Usume, et jalgpallitöösse aegade jooksul suunatud energia ka tulevikus neid kahte kooli kannab.

Ajalugu ja laste tublidust on aga tore meenutada ja seda peabki tegema. Kahel pildil 17-aastase vahega on sama kool, Virtsu kool.

Selline algus, tubli koolisport annab kindlasti selleks tugeva põhja.

9. mai 2001, Märjamaa. Virtsu kooli jalgpallikoondis võitis hõbemedali. Pildil tulevane Eesti meistrisarja jalgpallur ja tulevane rannajalgpalli koondislane Priit Mäeorg, tulevane Eesti võrkpallikoondislane Vaido Veek ja tulevane Soome II liiga jalgpallur Harry Silling. Foto: Katrin Lehtpuu
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz