3

Läänemaa palgatase on viie viimase seas

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Haapsalu tarbijate ühistu juhatuse esimehe Raimond Lunevi sõnul unistavad müüjad ikka suuremast palgast. Foto: Arvo Tarmula

Kuigi üldine palgatase on Haapsalus ja Läänemaal Eesti üks madalamaid, on mitme valdkonna siinsetel ettevõtetel asja ka palgamaksjate esikolmikusse.

Maksu- ja tolliamet (MTA) teeb palgastatistikat ettevõtte järgi ehk siit koorub välja, kui palju maksavad palka ühes maakonnas registreeritud ettevõtted. MTA andmetel oli tänavu esimese poolaasta keskmine brutopalk Läänemaal 1040 eurot ja palgasaajaid oli Läänemaal 6394.

Karm statistika ütleb, et veel väiksem oli keskmine palk Põlvamaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal ning kõige väiksem Hiiumaal – 940 eurot.

Kõrgeimat keskmist palka makstakse mõistagi Harjumaal, 1282 eurot, teisel kohal on Tartumaa 1260 euroga. Eesti keskmine brutopalk on 1210 eurot.

Keskmist palka valdkonniti vaadates pole aga Läänemaa sugugi alati viimase viie hulgas. Haapsalut ja Läänemaad võib pidada keskmisest tugevamaks turismipiirkonnaks. Majutusvaldkonnas makstavas keskmises palgas see kirkalt ei peegeldu. Siin on Läänemaa keskel ehk seitsmendal positsioonil, keskmise brutopalga summa on üsna tagasihoidlik – 681 eurot. Liider on Harjumaa 916 euroga ja viimane Jõgevamaa 502 euroga.

Teine Haapsalule ja Läänemaale väga iseloomulik valdkond on toitlustus. Siin on Läänemaa palgatasemelt kaheksandal kohal kohe kuurordipiirkonnast konkurendi Pärnumaa järel. Kui Läänemaal on toitlustuses keskmine brutopalk 533 eurot, siis Pärnumaal 570 eurot. Palgavahed on selles valdkonnas väikesed – esikohal taas Harjumaa 706 ja viimane Ida-Virumaa 476 euroga.
Toitlustus on ka see valdkond, kus väidetavalt liigub Haapsalus vähemalt suvehooajal oluline osa töötasust endiselt mustalt.

Palgatase tõuseb tuntavalt, kui vaadata, mis toimub põllumajanduses ja jahinduses. Kuigi Läänemaa jääb siin edetabelis tagasihoidlikule, tagant neljandale kohale, on keskmine brutopalk selles valdkonnas 891 eurot. Kõrgeim on see Tartumaal, 1052 eurot, ja madalaim Hiiumaal, 609 eurot.

Metsamajanduses ja metsavarumises on Läänemaa palgatasemelt ametlikult Eesti viimane – 596 eurot. Vahe selle valdkonna esimese, Valgamaaga on pretsedenditu, kus keskmine brutopalk on 1338 eurot. Eesti keskmine on 953 eurot.

Veidi üllatavalt on Läänemaa esirinnas aga jaekaubanduses makstavate palkadega. Kui esikohal on Harjumaa 882 euroga, siis Läänemaa on auväärselt teisel kohal 866eurose brutopalgaga. Kõige väiksem on selle valdkonna palk Ida-Virumaal – 465 eurot.

Kuigi koht pingereas on ilus, ei tee see palgapäeval kätte saadavat summat suuremaks. Haapsalu tarbijate ühistu juhatuse esimehe Raimond Lunevi sõnul unistavad müüjad ikka suuremast palgast. Siiski on fakt ise Lunevi jaoks igati rõõmustav. Mis valdkonna ühe kõrgema palgataseme põhjuseks on, ei osanud Lunev pakkuda. „Coopis näiteks on väga püsiv kaader ja paistab, et me oleme neid siis vastavalt sellele väärtustanud. Aga eks ikka tahetakse alati rohkem saada,” ütles Lunev.

Ta selgitas, et Coopi poodides on palk diferentseeritud ja oleneb staažist, kogemustest ja tublidusest. „Tublisid töötajaid on meil ikka palju,” ütles Lunev.

Hulgikaubanduses läheb Läänemaal vähemalt statistika järgi väga hästi – kolmas koht keskmise brutopalgaga 1271 eurot. Esimest kohta hoiab Järvamaa 1664 euroga ja Eesti keskmine on 1388 eurot. Selle valdkonna autsaider on taas Ida-Virumaa 636 euroga.

Ettevõtte OÜ Morobell, mille tegevused on nii tööstuslik kalapüük, kala külmutamine, pakendamine, transport kui ka hulgimüük, suuromanik Raivo Baum ütles, et palgad on püütud hoida konkurentsivõimelised.

„Haldame tööprotsessis kogu vertikaali püügist müügini, mis annab meile paindlikkust juurde. Lisaks püüame automatiseerida lihtsamat ja aeganõudvamat tööd,” selgitas ta.

Umbes sama palju kui hulgikaubanduses saab statistika järgi Läänemaal palka ka ehituses, 884 eurot, mis annab Läänemaale pingereas üheksanda koha. Kõrgeimat palka makstakse selles valdkonnas taas Harjumaal, kus brutopalk on 1195 eurot, Eesti keskmine on 1072 eurot ja kõige madalamalt on ehitustööd tasustatud Ida-Virumaal, kus makstakse 746 eurot kuus.

Kuigi Läänemaa on ajalooliselt olnud rannakalanduse piirkond, siis palgatasemes see paraku ei peegeldu. Käibelt on Läänemaa kalanduses ja vesiviljeluses Eestis viimane, statistiliselt pole koht palgaedetabelis siiski kurta – kolmas positsioon 660 euroga. Palgalõhe kalanduses on maakondade kaupa aga hiiglaslik. Harjumaal on keskmine brutopalk 2014 eurot, Eesti keskmine on 1177 eurot. Pärast keskmist sulab palk selles sektoris kiiremini kui kevadine lumi – järjestuses ongi kohe järgmine Läänemaa 660 euroga ja rea lõpetab Jõgevamaa 458 euroga.

Palgatasemelt kõige viimasel kohal on Läänemaa logistikasektoris, kus töötajatele makstav brutopalk on 632 eurot. Üle mere Saaremaal makstakse selles valdkonnas mitu korda rohkem – 1494 eurot. Eesti keskmine on sealsamas lähedal – 1422 eurot.

Mootorsõidukite müük ja remont on Läänemaal teiste maakondadega võrreldes Eesti keskmisest tasemest veidi vähem tasustatud – siin on Läänemaa üheksandal positsioonil ja brutopalk 895 eurot. Liider on Harjumaa 1482 euroga, Eesti keskmine on 1270 eurot ja viimane koht kuulub Hiiumaale, kus on ametlik keskmine palk selles valdkonnas 600 eurot.

Lõpetuseks nüüd trummipõrin – ühes valdkonnas makstakse Läänemaal kõrgeimat Eesti keskmist brutopalka. Selleks on transporditeenused, kus Läänemaa keskmine palk on 1204 eurot. Meie järel tuleb Harjumaa „vaid” 992 euroga ja Eesti keskmine on 914 eurot. Tabeli viimane on Valgamaa 576 euroga.

„See valdkond on piisavalt spetsiifiline ja raske, et tulebki lihtsalt korralikku palka maksta. Konkurents tööjõu pärast on suur. Ja kuidagi on nii läinud, et Läänemaal on kõvad transpordivaldkonna tegijad. Meie valdkonnas ju pole oluline, kus firma ise asub – tegevus toimub üle maailma,” rääkis Mullo Transport ASi juhatuse liige Jaak Mullo.

Nii Mullo Transport AS kui ka teine suur tegija Läänemaal AS Est-Trans Kaubaveod tegutsevad järjepidevalt ja edukalt 1990. aastate keskpaigast.

Est-Trans Kaubavedude juhatuse liige Reio Engman märkis, et Läänemaal on tõesti mitu Eesti mastaabis vägagi arvestatavat transpordiettevõtet.

„Me oleme küll Läänemaa ettevõte, aga tööjõust vahest 10 protsenti on läänlased. Meil on terminalid Tallinnas, Tartus, Narvas, Lõuna-Eestis. Palk regioonist ei sõltu, aga kuna Tallinna piirkonnas on palgad kõrgemad, peame ka meie suuremat palka maksma, et kvaliteetset tööjõudu saada,” selgitas Engman.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Maalike
Maalike

Selle asemel, et teenindajatele õiglast töötasu maksta, lastakse see vajaminev summa Haapsalu üritustel ilutulestikuks ära. Milline raiskamine. Ja nii igal aastal. Kas sellega ikka peab priiskama?

kodanik
kodanik

Huvitav- linnajuhtide palkasid saime just kuulda, tundub, et tipptegijate küla.

Markus
Markus

Hr Lunev.Kas te teete nalja, või mõnitate oma töötajaid. Teie makstav palk töölistele on naeruväärselt madal, kui rääkida klienditeenindajatest. Pidevalt on tööjõu puudus. Personalijuht on teil küll väga saamatu,tundub et istub lihtsalt oma perset laiaks ja tiksub töötunnid täis.Töölistele antakse nii palju kohustusi mida ei suuda 24 h ka ära teha. Isegi puhkusi ei suuda te realiseerida,mis siis et allkirjad on mõlemalt poolt antud, kas see pole mitte seadusega vastuolus?

wpDiscuz