Läänemaa jõuab kiire internetini koos Raplamaaga

Läänemaa vallad loodavad kiire internetini jõuda koos raplamaalaste ühisprojektiga Digikond, enne tulevat aastat kaableid koju vedada ei ole lootust.

Seitse Põhja-Läänemaa omavalitsust koos Raplamaa omavalitsustega ning Türi vallaga Järvamaalt liitusid lairibaprojektiga „Viimane miil”, mis tõotab tuua kiire interneti ka põhjaläänlastele. Läänemaal on projektiga hõlmatud Haapsalu linn ning Kullamaa, Martna, Noarootsi, Nõva, Ridala ja Lääne-Nigula vald. Eelprojekti põhjal selgitatakse välja praegune seis, nõudlus ja vajadused ning tehakse võrkude planeerimise ja võrguettevõtte loomise ettevalmistustööd. Eeluuring viiakse ellu 10. oktoobriks. Läänemaa omavalitsustele läheb see maksma 18 000 eurot.

Lõuna-Läänemaa vallad Lihula ja Hanila liidetakse valdade ühinemise järel Pärnumaaga ning seetõttu ühines sealne piirkond juba mullu pärnakate projektiga Digitee. Põhja-Läänemaa omavalitsused otsisid võimalusi luua ühine võrguettevõte, et paigaldada ise ülikiiret internetti võimaldav valguskaabel elanikele, kelle puhul pole kommertsoperaatorid seda otstarbekaks pidanud.

Harjumaal alustati aprillis kogu maakonda hõlmava lairibaühenduse projekti Digimaa, sellega liitumiseks jäid põhjaläänlased oma asjaajamisega hiljaks. Raplamaa omavalitsuste liidu üldkogu arutas kiire interneti teemat eelmisel nädalal ning kuigi Raplamaa vallad kõhklevad ega taha läänlasi punti võtta, otsustati siiski koostöö kasuks.
„Me tundsime ennast mahajääjatena,” ütles Raplamaa omavalitsusliidu tegevdirektor Silvi Ojamuru. Ta lisas, et koosolekul otsustatud üksmeelselt läänlastega koostöö kasuks.
Projektiga liitus ka Türi vald, mis ühineb Raplamaa idaservas asuva Käru vallaga.

Ojamuru sõnul tehakse kõigepealt Digikonna veebileht, kust saab projekti kohta infot ning kus saavad huvilised end projektiga liitumiseks kirja panna. Samuti plaanitakse Digikonda hõlmavas piirkonnas tutvustavaid koosolekuid. Valmib ka trükis, mis tuleb kõigisse piirkonna kodudesse, et inimestel oleks võimalus end pakutavaga kurssi viia. Liitumishinda ei osanud Ojamuru veel välja pakkuda. „Pärnumaa projekt Digimaa pakkus liitumist 300 euroga ning harjukaile räägitakse 200 eurost. Loodame samasse suurusjärku jääda,” ütles Ojamuru.

Kuigi Põhja-Läänemaa ja Raplamaa on kiire interneti asjus peaaegu ühel pulgal, on läänlastel mõningane eduseis. „Meil on see teema juba volikogudesse saadetud, kuu lõpuks peaksid nad oma otsusest teada andma, siis on vaja teha organisatsioon,” tõdes Läänemaa omavalitsusliidu esimees Deiw Rahumägi. „Sügiseks peaks olema projekt valmis, siis tuleks see ministeeriumile esitada.”

Kiire internetiga liitumine, nn viimase miili ehitamine, oleks mitukümmend korda turuhinnast odavam. Lõunaläänlastele on lubatud, et liitumine maksab umbes 300 eurot, harjumaalastele on esialgsete arvutuste kohaselt räägitud 200 eurost. „Kõik sõltub sellest, kui palju on liitujaid,” nentis Rahumägi.

Vormsis on kiire interneti edendamiseks omaette programm. „Nemad said väikesaarte programmist raha, juba ehitavad,” ütles Rahumägi.

Praeguse koalitsiooni valitsuslepingus on lubadus ehitada lairiba jaotusvõrk ehk lahendada kiire interneti nn viimase miili küsimus. Selles küsimuses on vaja riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori koostööd. 2018 ja 2019 panustab riik 20 miljonit eurot eelarveraha nn viimase miili ehitusse.

Digikond

Omavalitsusliidu kaudu oleksid võrgu omanikud omavalitsused. Kuna kogu võrk hakkab kuuluma loodavale võrguettevõttele, sõlmivad kõik teenusepakkujad võrgukasutuslepingu võrguettevõttega, mitte iga omavalitsusega eraldi. Tarbija maksab ühekordse võrguga liitumise tasu võrguettevõttele. Lõpptarbija tasub teenusepakkujale tavalist teenuste kuutasu ja sellele ei lisandu muid tasusid. Lõpptarbija ise otsustab, millise teenusepakkuja kliendiks ta hakkab, milliseid teenuseid ta soovib. Lõpptarbija arveldab ja suhtleb edaspidi ainult teenusepakkujaga, soovi korral saab ta teenusepakkujat vahetada.