Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liige Raoul Johanson. Andrus Karnau foto
Kekkilä pole nõus Lääne-Nigula vallavolikogu otsusega lükata tagasi Niibi turbatootmisala laiendamise taotlus.
„Kekkilä andis meid kohtusse,” nentis Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus kolmapäeval.
Otsuse lükata Niibi turbatootmisala laiendamise taotlus tagasi tegi Lääne-Nigula volikogu veebruaris ja andis sellest ka Kekkiläle teada. Nüüd soovib Kekkilä, et volikogu oma otsuse uuesti üle vaataks. Lõhmuse sõnul pole see tõenäoline. „Ma ei näe põhjust, miks peaks volikogu ümber mõtlema. Midagi pole muutunud. Uusi fakte ju pole,” ütles Lõhmus.
Kekkilä taotleb kaevandusluba 200 ha suurusele Niibi 2 turbatootmisalale. Ettevõte on püüdnud luba saada üle kümne aasta. Loa väljastamist on venitanud kohalike elanike vastuseis. Salajõe kandi elanike kaevuvesi on rikutud ja arvatakse, et seda põhjustab turbakaevandus. Veebruaris asus samale seisukohale ka Lääne-Nigula volikogu. „Meie oleme seisukohal, et ei ole tõendatud, et turba kaevandamine ei ole vett rikkunud,” ütles Lõhmus.
Lõhmuse sõnul oleks volikogu nõus kaevandusloa väljastamist uuesti kaaluma, kui tehtaks uuring, mis on vee rikkunud. Edasine oleneb juba uuringu tulemustest. Uuringuks taotleb vald KIKilt 30 000 eurot.
„Kui raha saadakse, siis sügiseks peaks olema pilt selge,” ütles Salajõe külaseltsi liige Mare Urbas.
Urbas on aastaid võidelnud puhta kaevuvee eest ja kaevandusloa kergekäelise väljaandmise vastu. Läinud reedel käis Urbas keskkonnaminister Marko Pomerantsi jutul. „Anti lootust, et luba ei anta enne uuringutulemuste selgumist,” ütles Urbas.
Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liikme Raoul Johansoni sõnul pole kaevandusloa taotluse tagasilükkamine Lääne-Nigula volikogus põhjendatud. „Uuringuid on tehtud üle kuue aasta,” märkis Johanson.
Uuringute järgi ei mõjuta turbakaevandus olulisel määral kaevu- ja Salajõe vee kvaliteeti. Johansoni sõnul näitavad uuringud hoopis, et osa kaeve on puuritud valesti. Manteltoru ei ole piisavalt pikk, osa kaeve vajaks aga puhastamist. Kekkilä oleks nõus laskma puurida kaks uut kaevu ja mõned kaevud puhastama. „Tegime ettepaneku, vallavalitsus korraldas küsitluse ja tuli välja, et inimesed ei ole sellest huvitatud. Vägisi kellegi õue peale puurima Kekkilä minna ei saa,” ütles Johanson.
„Kui 30 kaevu vesi on rikutud, siis mida annab see kaks kaevu?!” küsis Lõhmus. Kaevude puhastamise kohta pole teada, kas see üldse annaks mingit efekti.
„Kekkilä küsib, kellele ja kuhu uus kaev kaevata, aga meie ei saa seda ilma uuringuta öelda. Me ei tea, mis kihist üldse saab puhast vett,” ütles Urbas.
Peale Salajõe küla kaevude on hukas ka Mõisaküla, Niibi, Vedra ja Soolu küla kaevud. Vesi on tumepruun, ummistab filtrid juba ühe duši all käiguga. Joogiks ja söögitegemiseks rikutud kaevude vesi ei kõlba. Vesi läks tasapisi käest ära üle kümne aasta tagasi, mil Kekkilä avas Niibi turbakaevanduse. Esimesena läksid hukka puurkaevud, seejärel salvkaevud. Viimaste vesi on parema kvaliteediga kui puurkaevude oma. Nüüd tahab Kekkilä kaevandatavat ala veelgi laiendada. Peale uue, Niibi 2 kaevandusloa taotleb ettevõte ka Niibi loa pikendamist 30 aastaks. Ka selle taotluse on Lääne-Nigula volikogu tagasi lükanud. Kehtiv luba aegub 2022. Kui seda ei pikendata, peaks Johansoni sõnul hakkama Kekkilä juba praegu hakkama tegema ettevalmistusi kaevandusala korrastamiseks. Kaevandajal on kohustus pärast kaevandamise lõpetamist ala korrastada, et seal edaspidi kasvaks näiteks mets.
Kui Kekkilä kumbagi kaevandusluba ei saa, tähendaks see neljandiku jagu väiksemat tootmismahtu ja kuni kolm miljonit eurot väiksemat käivet. Kui lubadele tõmmataks tõepoolest kriips peale, tähendaks see Johansoni sõnul ka tööliste koondamist poole jagu. „Koos tootmisega on meil palgal umbes 65 inimest,” ütles Johanson.
Äärmisel juhul ei välista Johanson ka tehase ümberkolimist. „Eks me pea vaatama, mis annab teha. Võib-olla tuleb asju ajada mõne sõbralikuma vallaga,” ütles Johanson.
Keskkonnaamet otsustas hiljuti, et annab valitsuse kaaluda, kas Niibi 2 kaevandusloa võiks anda välja vallavolikogu vastuseisust hoolimata.
Kekkilä turbakaevandused
Kekkiläl on Niibi rabas kaks kaevandust: Niibi 3 ja Niibi. Loa saamisel lisanduks neile Niibi 2. Turvast kaevandatakse ja kaevandataks ka edaspidi kuni 30 000 tonni aastas.
Kekkilä taotleb 35 aastaks kaevandusluba 200 hektaril Niibi 2 turbaalal, kust kaevandataks kuni 15 000 tonni aastas. Niibi kaevandusluba lõppenuks 2022. aastal, uut luba taotleb Kekkilä 30 aastaks.
Turvast tuuakse ju teistest rabadest ka. Koondamise jutt teeb asja põnevamaks?
Ma olen antud juhul sama meelt kohalike elanikega. On ainult ja ainult nende otsus, kas turbakaevandus jätkub või mitte ja millises mahus. Loodan, et see otsus tehakse kaalutletult, mitte emotsioonide baasil.
Kui ettevõte ei soovi rahastada sõltumatut uuringut, siis ilmselt puudub huvi
koostööst kohalike elanikega looduskeskkonda säästvamaks majandamiseks?
Mina paneks selle Raouli enda soopruuni vee peale elama.
Vesi on rikutud ~ kümme aastat,ja ikka pole tõendatud,et vesi on rikutud!??
Kas toimetaja aps? „Meie oleme seisukohal, et ei ole tõendatud, et turba kaevandamine ei ole vett rikkunud,” ütles Lõhmus.
kus aps?
Loogikas. Tõendatakse ikka sündmuse toimumist/ võimalikku toimumist, mitte mittetoimumist.