Kolmapäeval panid ehitusmehed Haapsalu toomkiriku katusel paigale viimase vaskplekktahvli. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu toomkiriku katusel, mille korrastamiseks annetasid inimesed üle 18 000 euro, on nüüd kõik plekktahvlid paigas ja paari nädala jooksul võib uue katuse lõplikult valminuks lugeda.
„Läheb viimane!” hõigati toomkiriku katuselt kolmapäeval veidi pärast kella üht ning korraks päikese käes helkinud vaskplekktahvel saigi oma koha tahvlite alumises reas.
Kuigi esialgse plaani järgi pidi viimasena katusele paigaldatama annetajate nimedega vaskplekktahvel, otsustati sellest siiski loobuda. „Me ei suutnud välja mõelda, kuidas panna nimedega plaat katust kahjustamata teise plaadi alla,” põhjendas ümbermõtlemist Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming. Tema sõnul saab graveeritud nimedega tahvel tugeva raami ja leiab koha toomkiriku võlvidel. „Kui hakkame tulevikus inimesi võlvidele laskma, on neid nimesid parem lugemas käia,” lisas ta.
Kuigi viimane katuseplaat sai paika kolmapäeval, saab toomkiriku katusetööd lõppenuks lugeda paari nädala pärast. Selleks ajaks tehakse korda tuulekastid ja paigaldatakse võrgud, et linnud katusealusesse ei pääseks, samuti vihmaveetorud.
Pärast viimase plaadi paigaldamist katuselt alla roninud plekksepp Andrus Raie hindas toomkiriku katuse paigaldamist pigem igavaks tööks: pind on küll suur, ligi 900 ruutmeetrit, kuid sirge ja sile. „Laikmaa paviljon, mille katus oli sisult poolkera, oli näiteks huvitavam,” tõi ta näite.
Raiet hinnatakse Eesti restaureerimisringkondades plekkseppade tippkolmikusse kuuluvaks. Tema tehtud on paljude Eesti kirikute katused, sh keerulised sibulkuplid. Kui Raie 1980. aastate lõpus oma plekksepakarjääri alustas, oli tema esimene töö seesama toomkiriku katus.
Neli aastat tööd
Vastuseks küsimusele, miks eelmine, umbes 30 aastat tagasi ehitatud katus tuli vahetada, selgitas Raie, et vana katus oli tehtud eri paksusega plekist, paigaldatud vana roovituse peale ja ühendatud ühekordse valtsiga. „Igal aastal käisime seda katust lappimas,” meenutas ta.
Nüüd on nelja aasta jooksul katusekatte vahetamise kõrval korda tehtud ka kogu katusekonstruktsioon. Töid tegeva ehitusfirma Resteh juht Aleksander Mihelson ütles, et kui saanuks järjest teha, oleks kirikukatus veidi enam kui aastaga valmis saanud. Pidevat tegutsemist takistas aga rahastamine – muinsuskaitseamet eraldas igal aastal pühakodade programmi kaudu raha jupi kaupa.
Rohkelt annetajaid
Et töid kiirendada, kuulutas linnust ja toomkirikut haldav SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2015. aasta mais välja annetuskampaania, mille kaudu said soovijad katuseehitust toetada, omandades 41 euro eest sümboolselt ühe vaskplekktahvli.
Annetuste kogumine lõppes tänavu märtsis. Ligi kahe aasta jooksul tegi annetuse 351 inimest, seltsi või ettevõtet ja annetati 18 235,68 eurot. „Seda on ikka uskumatult palju. Summa, mida vajasime, on suur, aga et saime annetustega sellest poole, on suur asi,” ütles Tooming.
Katuseehitus läks kokku maksma 301 362 eurot, millest 250 000 eurot tuli toetusena pühakodade programmi kaudu.
Ehitaja sõnul peaks katus nüüd 200 ja rohkemgi aastat vastu pidama. „Kui kõik kenasti läheb ja torm katust ära ei vii, pole 200 aastat mingi probleem,” kinnitas Mihelson.
Ka Andrus Raie on samal arvamusel, kuigi lisas, et tegelikult ei tea kunagi ette, kuidas võib muutunud keskkond katuseplekki mõjutada. „Kui siin vahepeal lumi maha tuli, siis pärast selle sulamist oli katuseplekk kohe teist värvi. Ei tea, mis happed seal tänapäeval on,” rääkis ta.
Haapsalu toomkiriku katuse remont
* Remondi maksumus: 301 362 eurot
* Pühakodade programmi toetus: 250 000 eurot
* Annetajaid: 351
* Annetuste summa: 18 235,68 eurot
* Katusele paigaldati 1078 vaskplekktahvlit
* Ehitaja: Resteh
Allikas: Läänemaa muuseumid
