Maanteeamet: valdav kiiruseületus linnades on 21-40 km/h

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Foto: Urmas Lauri

politsei kiirus kiltsi2 Kiiruse mõõtmine Kiltsis. Foto: Arvo Tarmula

Täna algab maanteeameti ennetuskampaania „Liitu kiirusjälgijatega!“, mille eesmärk on liiklejatele meelde tuletada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas.

Kiirus on peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30% hukkunutega. Ka vigastuste risk suureneb kiiruse kasvades oluliselt. 2016.aastal fikseeriti asulates 21 905 kiiruseületust, neist 15 562 Tallinnas. Valdav kiiruseületus linnakeskkonnas on 21-40 km/h, ainuüksi Tallinnas moodustab see 67% kõigist piirkiiruseületustest. „Kui jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkekiirusel 50 km/h on 40%, siis juba 60 km/h sõites tõuseb see drastiliselt 70%-le ning 70 km/h juures on see juba 90%“, tõi ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand näite piirkiiruse ületuse ohtlikkusest.

Kampaania eesmärgiks on suunata inimesi mõtlema, kas lühiajalistest eesmärkidest lähtuv kiiruseületus- jõuda õigeks ajaks tööle; nautida kiiret sõitu ja sõiduvahendit; ennast liikluses kehtestada – kaalub ülesse süütute inimeste elude rikkumise. Kampaania oluliseks lähtekohaks on oskus näha valikute mõju teise inimese seisukohast. Otsus, mille võtab vastu sõidukijuht, toob lisaks temale tagajärgi ka kõigile teistele liiklejatele.

Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning roolisolija ei suuda märgata enda ees, taga ja küljel liiklejaid, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Eriti kriitilise mõjuga on liikumiskiirus jalakäijatega toimuvate liiklusõnnetuste puhul, sest iga lisanduv km/h muudab tagajärjed oluliselt raskemaks. 2016.aastal kannatada saanud jalakäijatest 83% sattus õnnetusse asulasisestel teedel ja tänavatel ning 69% suuremates linnades.

Maanteeameti 2016. aasta küsitlusuuringu kohaselt järgib vaid 54% juhtidest asulas sõites piirkiirust ja see näitaja ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Ka politsei- japiirivalveamet teeb 19. aprillil kiirustalgutel järelvalvet elanike pakutud kohtades, kus ollakse eriti altid piirkiirust ületama. Politsei- ja piirivalveamet juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnul ei tunneta juhid liigse kiiruse ohtusid. „Tähtis on mõista, et liiga suured numbrid spidomeetril pole ohtlikud ainult juhile ja autosolijatele, vaid kõikidele liiklejatele,“ ütles Tikerpe.

Maanteeameti „Liitu kiirusjälgijatega“ kampaania kestab 14.maini.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Arvos
6 aastat tagasi

Vast peaks alustuseks siiski hakkama jalakäijaid koolitama, et nad ei trambiks silmad kinni sõiduteele? Maanteeameti pläma algab juba kaagutamisest: ” Kiirusepiirangil on alati põhjus”. Selle pläma vastu kohtab aastas sadu asjatuid piiranguid mis on unustatud, liiga kaugele pandud töötsooonist jne.

juss
6 aastat tagasi

Kampaania eesmärgiks on suunata inimesi mõtlema, …

Enamuse paneb mõtlema korralik laks rahakotile!