5

Galerii: HKHK noored tislerid teevad võidu meremehekirste

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Täna hommikul hakkasid Haapsalu kutsehariduskeskuse tisleriõpilased omavahel mõõtu võtma – kellest saab HKHK Noor Tisler 2017.

Koolisisest tislerite kutsevõistlust peetakse HKHK-s üheksandat korda. Sel aastal võistlevad Noore Tisleri tiitli nimel kaheksa tulevast tislerit, kusjuures osalevad nii I, II kui ka III kursuse õpilased. Seekord võisteldakse paarikaupa, sest puidu-käsitöö osakonna juhataja Margus Kripsi sõnul on võistlustöö üks paras pähkel ja lisaks on eesmärk harjutada ka omavahelist koostööd. Umbes nii nagu kuulsas teadust populariseerivad telemängus „Rakett 69“ – väga oluline on see, et tööjaotus oleks läbi mõeldud ja aega kasutatakse ratsionaalselt, sest muidu saab see lihtsalt otsa.

Et võistlus võrdsem oleks, ei pandud osalejaid paari mitte kursuste kaupa, vaid nad said ise valida, kes kellega nö luurele tahab minna.

Hommikul enne võistluse algust polnud noorte tislerite ees seisvast ülesandest teada rohkemat, kui et valmis tuleb teha kast. Kindlasti meenub kasti tegemise jutu peale suurele osale eestlastest Eesti filmiklassikasse kuuluv mängufilm „Viini postmark“ oma kuulsa kastitehasega. Mõistagi ei pääse HKHK tisleriõpilased nii lihtsalt. Tegelikult tunnistas Krips täna pooleldi muiates juhendajate kerget kõhklust, et äkki sai ülesanne liiga keeruline. Aga sellestki polevat midagi, sest töö ei käi eelkõige mitte kiiruse, vaid täpsuse peale.

Kast, mille tisleriõpilased peavad homme kella 15-ks valmis saama, osutus nn meremehekirstuks, mis koosneb 18-st detailist ja sisaldab selliseid keerukaid elemente nagu kalasaba tapp ja vähe sellest – kasti kaas on kinnitatud puidust hingedega. Välja mõtles selle pähkli HKHK puiduõpetaja Aare Mehiste. Samuti oli ta teinud kirstu prototüübi, mis ühest küljest avatud, et võistlejad seda põhjalikult uurida saaksid. Õpilased peavad selle asjakese nüüd Mehiste tehtud jooniste järgi algusest lõpuni valmis tegema.

Mehiste ise on viienda ja ühtlasi kõrgeima kategooria tisler, kelle taolisi on Eestis kokku vast kahekümne ringis.

Kui Lääne Elu täna HKHK-sse jõudis, olid võistlejad parasjagu lõunapausil. Käsitöö- ja tisleri eriala õpetaja Epp Klimenko sõnul kulus päeva esimene pool õpilastel jooniste ja prototüübiga tutvumisele ning jõuti ka esimeste detailide freesimiseni. Pärast iga etappi esitatakse tööd vahehindamiseks – kui hästi ja täpselt iga detail tehtud on. Rusikareegel tisleriteaduses on, et eksida tohib pool millimeetrit.

Lõpuks peab valmima kvaliteetne toode, mille saaks uhkusega maha müüa, kaasas silt – Tehtud Haapsalu kutsehariduskeskuses. Kes teeb kõige parema meremehekirstu, selgub homme.

Fotod: Arvo Tarmula

Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev01 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev02 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev03 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev04 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev05 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev06 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev07 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev08 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev09 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev10 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev11 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev12 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev13 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev14 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev15 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev16 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev17 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev18 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev19 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev20 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev21 Noor Tisler 2017 HKHK 1. päev22

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
juss
juss

Minu vanaisa tegi sellise kirstu valmis sae ja peitliga, ilma freesideta.

Aare Mehiste
Aare Mehiste

No paistab, et vähemalt ühe inimese on see kast juba ärevusse ajanud 🙂 Jah seekord panustasime rohkem välimusse, ekstreemsetesse oludesse sellist toodet hea meelega ei saadakski. Loomulikult ootab kaste ees ka korralik viimistlus. Ja kogemuste põhjal võin rahulikult väita, et tubastes tingimustes ei juhtu selle kastiga midagi. Koolis proovitakse ikka uusi asju ja nendest paisumise protsentidest teame me kah kõike, aga tänud asjakohaste tõreluste eest.

Arno+Lamster
Arno+Lamster
Ei saa kahjuks nõustuda. Tavaline kalasabatapp ei paisu lõhki, kuna mõlemad ühendatavad pinnad on nö. Ristikiudu. Siin on aga ühendatud piki ja ristikiudu puit silma järgi vähemalt 30 cm ulatuses. Teatavasti paisub ristikiudu puit niiskust saades ca. 50 korda rohkem kui pikikiudu. Seega kui see kast seisab toas, kus õhuniiskus on ütleme 10%, siis kasti seinad paisuvad kõrgemaks ja nurgapostid säilitavad oma pikkuse. Tulemuseks ongi kasti nurkade lagunemine. Mul ei ole küll kutseharidust ega ühtegi paberit tisleritöö alal, aga minu teada on puidutööde puhul see A ja O, et risti- ja pikikiudu puitu ei tohi nii pikas ulatuses jäigalt ühendada.… Loe rohkem »
Aare Mehiste
Aare Mehiste

Tahes tahtmata lõhki kuivamine on ilmselge liialdus, detailide niiskussisaldus on 6% ringis. Pigem toimuks purunemisi kasti suuremat sorti niiskuspaisumisel, mis võib sellisel juhul vabalt juhtuda ka tavalise kalasaba kasti puhul. Kindlasti ei ole kooli võistlustööna tavaline kalasaba kast palju parem lahendus.

Arno Lamster
Arno Lamster

Disain on huvitav aga tahes tahtmata kuivab sellise nurgaga kast lõhki. Tavaline kalasabatapp oleks palju parem lahendus.

wpDiscuz