Osaluskogude juhid Haapsalus. Erakogu
Sel nädalavahetusel võõrustas Läänemaa noortekogu Haapsalus maakondlike osaluskogude juhte üle terve Eesti. 2017. aasta esimese noortekogude juhtide ümarlaua peateemad olid noorte osalus, osaluskogude arendamine ja maakondliku osaluskogu roll omavalitsuste valimiste võtmes seoses valimisea langetamisega.
"Maakondlikke osaluskogusid ootavad ees ärevad ajad, sest siiani on noortekogud toiminud enamjaolt maavalitsuste toel. Nüüd need aga kaovad," ütles juhtide ümarlaua korraldaja ja Läänemaa noortekogu esimees Birgit Aljaste.
Tema sõnul tegeletakse hetkel aktiivselt osaluskogude tuleviku ja rolli defineerimisega. Veel oli ümarlaual ja saab olema terve aasta vältel läbivaks teemaks omavalitsuste valimised seoeses valimisea langetamisega. "Sel aastal toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel saavad esmakordselt valida ka 16- ja 17-aastased noored – siin on kohalikul osaluskogul oluline võtta initsiatiiv ning teejuhi roll noorte seas," ütles Aljaste.
Ümarlaual osalesid Järvamaa, Ida-Virumaa, Tartumaa, Raplamaa, Võrumaa, Hiiumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Põlvamaa, Saaremaa, Pärnumaa ja Läänemaa esindajad.
Juhtide ümarlauad toimuvad harilikult kolm korda aastas ja nende eesmärk on noorte osalusvaldkonnas toimuva kaardistamine. Järgmine maakondlike osaluskogude juhtide ümarlaud toimub suure tõenäosusega juulikuus Nelijärvel.
Noorte osaluskogud on institutsioonid, mis võimaldavad noortel otsuste tegemises kaasa rääkida. Maakondlikud noorte osaluskogud ehk noortekogud võimaldavad noortel osaleda maakondliku tasandi otsustusprotsessides ja kaitsta enda huvisid neid puudutavates valdkondades. Rohkem infot: www.enl.ee/et/osaluskogud ja http://noortekogud.ee/.
Kokkusaamine sai teoks Läänemaa noortegu ja Eesti noorteühenduste liidu koostöös.
Osalemise kontekstis ei ole eeskuju määrav, sest valimas ei käida eeskuju vaid huvide esindatuse pärast.”Kodanikuharidusliku” infot selles kontekstis nimetatakse poliitiliseks agitatsiooniks. Mis suunas “teadlikkust” kasvatatakse?
Teadmised ühiskondlikust korraldusest ja protsessidest peaks tulema erapooletu infona koolitunnist, kogujate “teejuhtimine” ei ole siinkohal pädev.
Poliitiliselt küps ei ole ebateadlik ja ühiskonna ees vastutuseta isik.
Valimine ei tohigi olla harjumus, vaid teadlik ja soovitud tegevus.
Asjast, mitte “ägedusest”. “Sel aastal toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel saavad esmakordselt valida ka 16- ja 17-aastased noored – siin on kohalikul osaluskogul oluline võtta initsiatiiv ning teejuhi roll noorte seas,” Kas ka linnavolikogu peaks valimistel võtma linnakodanike seas “initsiatiivi ja teejuhi rolli”? See kõlab juba nii absurdsena, lisaks näitab neid samu noori otsustus- ja vastutusvõimetuna. Valimisea alandamine oligi minu arvates halb otsus. Põhjendan. Räägitakse huvide esindatusest. Andeks, aga neid inimesi nimetatakse veel lasteks (alaealisteks) ja nende huvisid esindavad ja nende eest vastutust kannavad veel nende vanemad. Nende võimalikud otsesed huvid piirduvad veel ainult kultuuri- ja haridusküsimustega (milline huvi saab lapsvalijate… Loe rohkem »
Ilmselgelt on silmas peetud ”initsiatiivi ja teejuhi rolli” osas eeskuju näitamist valimistel osalemise kontekstis ja kodanikuharidusliku info levitamist noorte seas, et noored oleksid võimalikult teadlikud. Seda on uuritud ja tõestatud, et 16-aastased on poliitiliselt sama küpsed kui näiteks 18-aastased ja varakult valimistesse kaasamine toob endaga valimisharjumuse tekke, mis on tänaste ”täiskasvanute” seas piinlikult madal.
Nii ägedad noored! Tublid. Jõudu ja jaksu!