Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit on Eestimaa rahvastiku paiknemist arvestades avaldanud Maalehes arvamust ,et seni kavandatav RB projekt tuleks seisma panna. On olnud ka arvamusi, et palju tähtsam on Eesti-sisese liiklemise kiirendamine ja Brüsselisse võivad ametnikud ka edaspidi lennukiga sõita, kui EL rohkem ei lagune, kirjutab mäeinsener Mihkel Tammelaan.
Rail Baltic, mis kulgeks Tallinnast Varssavisse, on otsustatud teha kitsama rööpmelaiusega (1435mm) kui kõikjal endise NSV Liidu aladel ja Mongoolias (1520mm). Euroopas on kasutusel mitmed erinevad rööpmelaiused, näiteks Hispaanias 1674mm. Et Hispaania rongid saaksid sõita teiste riikide teedel, leiutasid nad mooduse mis võimaldab vedurite ja vagunite rataste vahet muuta sõidu ajal. Rong sõidab aeglasel kiirusel üle seadme, mis muudab rataste vahkauguse vastavaks järgneva raudtee laiusele. Sõitnud sellest üle, lukustuvad rattapaarid uuel laiusel ja rong võib jätkata liikumist ettenähtud kiirusega. On ju palju lihtsam moderniseerida liikuvkoossseis kui ehitada uued raudteed. Lähtuvalt sellest tuleks Balti riikides kasutada seni kasutuselolevat rööpmelaiust 1520 mm.
Kui Euroopa Liit (EL) ja Venemaa parandavad omavahelisi suhteid, võiksime arendada mõõdukat kaubavahetust Ve-nemaaga, Kesk-Aasia ning Kaukaasia riikidega ja miks mitte ka Mongooliaga. Kaupade vedamine pikkade vahemaade taha raudteetranspordiga on odavam ja keskkonnasõbrali-kum kui autotranspordiga. Kaubaveo tulud võimaldavad vähendada reisijate pileihindu.
Tähtis küsimus on ka trasi valik. Tallinas Rahvusraamatukogu EL teabesaalis on saadaval EL koostatud RB trassi skeem, mille järgi trass kulgeb Tallinn-Tartu-Valga-Riia-Kaunas-Varssavi. Meil aga plaanitakse Tallinn-Pärnu-Riia- jne. EL skeemile vastav raudtee on küll pikem, aga selle ehitamine on palju odavam. Arvatakse,et olemasoleva raudtee ühe kilomeetri rekonstrueerimise maksumus on umbes 40 % uue raudtee ehitamise maksumusest. RB kulgemine läbi majanduslikult arenenud kesk- ja kagu-Eesti vähendaks oluliselt autotranspordi kasutamist sel-lel suunal. Tartu saaks kasutada oma märkimisväärset potentsiaali konverentsikeskuste näol, mis Pärnul on marginaalne Tartuga vörreldes.
Maanteeamet planeerib ehitada Tallinn- Tartu maantee neljarealiseks Koselt Mäoni, mis maksab 170 mln. Eurot. Seda raha vöiks hoopis mõistlikumalt kasutada, näiteks ehitada valmis Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee. Haapsalus ja raudtee läheduses elavatel inimestel oleks Tallinnas tööl käimine palju mugavam ja keskkonnasõbralikum. Sedasama võib öelda ka Tartust Tallinna tööl käivate inimeste kohta. Rongis saab sülearvutit kasutades hulga tööd ära teha või puhata selle asemel et autot juhtida.
Teadusajaloolase Maie Remmeli artiklis ,,Kanname endas soovi juhtida raudteerööpad läbi Stonehenge" (Maaleht, 11.02.2016) on öeldud et 1960-ndatel aastatel korraldatud kogu Eestit hõlmava aerofotogeodeetilise luure tulemusel avastati megaliitmaastikud, millest selgub, et Stonehenge ja Eesti lohukiviväljad koos iidvanade kiviaedadega kuuluvad euroopaliku megaliitkultuuri eri arengustaadiumidesse. Tema arvates tuleks RB projekt kui Eesti muinasgeo-deesia objekte ohustav ja ka majanduslikult küsitav projekt sulgeda ning taotleda Eesti muinasgeodeesia pärandile UNESCO maailmapärandi staatust.
Kavandatav RB Estonia hävitaks iidset muinasgeodeetilist võrku ulatuses, mis oleks võrreldav sooviga juhtida raudtee läbi Stonehenge. Muide, majanduslikku põhjendust RB kohta pole Eestis veel tehtud, kuid juba lähipäevil tahetakse see projekt allkirjastada. Õnneks on Leedu otsustanud aja maha võtta.
Miks me siis ikkagi tahame jagada Eestimaa kaheks osaks nii,et suurulukid üle raudtee ei pääse? Reisirongide kiiruseks planeeritakse 240 km tunnis ja kaubarongidele 120 km tunnis. Raudtee on kavas piirata taradega ja ehitada nn. ökoduktid, millest loomad peaksid üle minema. Juba olemasolevad ökoduktid Euroopas on näidanud, et põdrad sealt üle ei lähe.
Rootsis on mindud teist teed. Rongide kiirused on kuni 200 km tunnis ja veduri ette on seatud kolmnurkne lumesahk, mis lükkab teelt ära sinna kogunenud lume ja samuti metsloooma, kes oma elust ei hooli. Rongi see ei kahjusta. Rongiliikluse ohutumaks muutmiseks tuleb ristuvatele maanteedele seada automaatselt sulguvad tõkkepuud mitte ainult vahetult ülesõidukoha ette,vaid ka 200-250 m enne ülesöitu.
Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit on Eestimaa rahvastiku paiknemist arvestades avaldanud Maalehes arvamust ,et seni kavandatav RB projekt tuleks seisma panna. On olnud ka arvamusi, et palju tähtsam on Eesti-sisese liiklemise kiirendamine ja Brüsselisse võivad ametnikud ka edaspidi lennukiga sõita, kui EL rohkem ei lagune.
Kõik kes vastu on lollid,kõik kes poolt on targad ! Enamus ei ole selle raudtee vastu vaid miks see peab minema läbi Pärnu kui läbi Tartu oleks odavam ja eesti inimesele kasulikum.Mõelge natuke – 300+miljonit eurot igal aastal ja 7 aastat,sellele lisaks ekspluatatsiooni kulud keskeltläbi 10+ miljont aastas aga see kõik on ainult esialgselt arvestuslik.Niisuguste ehitustemaksumused suurenevad ehituse käigus tunduvalt(näit.kanali tunnel) . Kas see ei ole liiga suur panus mingite sõjardite soovunelmate täitmiseks. Kui palju saab 300+ miljoni eest aastas korrastada – kaasajastada muud infrastruktuuri. Samasse meie inimesele mitte kasulikkude äride hulka kuulub ka Baltic connektor,millest peamine kasusaaja on Soome… Loe rohkem »
Maailmas ennustatakse fossiilsete kütuste kasutamise olulist piiramist ja nende olulist kallinemist lähema 30-40 aasta jooksul. Mis sisuliselt tähendab senist rekkaveoorgia lõppu, vähemalt kaugvedude osas.Seega, meil ei olegi raudteele alternatiivi Euroopa suunalisteks vedudeks tulevikus.Ja tark on see raudtee võimalikult kiiresti valmis ehitada, kuni Euroopa selleks raha annab. Mingite sõjardite soovunelmatega ei ole siin üldse tegemist.
Kes ennustab?
Ika ka selle ärra jäoks ke ei oska kaugemale näha kui oma koduväravast. Küsimus :?kui palju kaupa või üks rong ühe reisika ära vedata? Kui palju sama kauba veoks on vaja suure mahulisi autosi? Kumb kaubaveo tonn tuleb odavam ja vähem kulukas ? Samuti iga aastane maanteede remont autode remont ja kütus autojuhtide palk. looduse mürgitamine väljaheite gaasidega. Raudtee kui tule siis jäävad palju need veo ära samuti vähene õhu saaste hulk ja maanteede remondi vajaduse. samuti nende autode remon ja kütuse hulgad. olete tee kõigile sellele mõelnu või ajate nii sama mula et rahva lihtsal lollitada?
selge on see et kui praegu uue raudtee rahastamist ei avata,siis on meie praegune valitsus pankrotis.Parteilased on võimelised selle raha nimel kasvõi tapma.Neile on ükskõik mis juhtub hiljem,peaasi et saaks mõnedki aastad rusikatega rinnale taguda ja majandus/loe tarbimis/kasvu nautida.
ja kes vastutab, kui ongi vale ettevõtmine. Tehke üks tõsiseltvõetav selgitus elanikele, palju km.tuleb,mis on hind, prognoositav tasuvusaeg aastates, paljud elukohad trassi teele ette jäävad,mis läheb maksma nende hüvitis kodu kaotajatele jne.Lihtinimesed tahaks ka aru saada sellest teemast.
teie ja teie järglased valmis sööma kartulikoori?seda raudteed ei ole kellelegi vaja, miks me peaks ehitama soomele raudtee? kerjatakse raha kõiksugu asjade jaoks, mitte millegi jaoks raha ei ole ja nüüd ehitame raudtee soomlastele? olemasolev raudtee on miinuses, INIMESED, KAS te olete pimeda?
Pooled kommentaarid on siin lihtsalt juhmid. Miks peab kôikidele näitama, kui loll ollakse? On see mingi haigus? Kui millegi vastu olete, siis argumenteerige, mitte ärge pritsige mingit proletaarset jama.
minu jaoks
Avalikult Rail Balticust juht on templitehase juhataja. Eesti Rohelised tegelevad ammu mingite tagurlike kommunistlike ideaalidega nagu kodabikupalk jne – kompetentsist on seal palju rääkida. Olen veel näinud mõne närtsinud vanaldase teadlase arvamust, mis enamasti teemast mööda. Kus on spetsialistid?
Avalikult Rail Balticast, kes juhib tähelepanu praegu läbisurutava trassivariandi suurtele puudujääkidele on professionaalne ühendust tippinseneridest, teadlastest, logistikutest, raudteeinimestest. Nad on väga põhjalikud analüüsid teinud ja toovad välja, et tuleks toetuda tegelikult algselt plaanis olnud, olemasolevate trasside renoveerimist. Mis on odavam nii ehitada kui üleval pidada kui ka loodust säästvam. Tutvuge ja ühinege petitsiooniga, mis kogub rekordkiirusel toetust https://rahvaalgatus.ee/initiatives/dbe5cd08-afe1-47fd-aac6-6abb8e1f24ea
Muuseas, antud kolumni autor on pensionärist mäeinsener. Tõeline ttippspetsialist raudtee alal!
Oleks siis raudteeinsener, aga võib olla loetled üles mäed, mis trassile ette jäävad.
Kui see rail peldik valmis saab kolib pool Hiinat siia elama. Nii on mõne kuuga kulud kaetud.