4

Hobumajanduse Liit: riik võiks luua ratsapolitsei rühma

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Ratsapolitseinikud Londonis (urmas lauri) Ratsapolitseinikud Londonis. Foto: Urmas Lauri

Eesti Hobumajanduse Liidu juhatuse liikme Marti Hääle sõnul on hobumajandusel suur kasvupotentsiaal ning sektor on pea täielikult arenenud erasektori toel, ent siiski tuleks arendada hobuturismi ja hobuste kasutamist metsamajanduses, märgina võiks riik Hääle hinnangul luua ka ratsapolitsei rühma.

Primaarsektori sisemajanduse koguproduktist (SKP) moodustab hobumajandus 10 protsenti ning kui taandada see kogu Eesti SKP-le, on see ligikaudu 0,2 kuni 0,3 protsenti, rääkis Hääl hobumajanduse uuringu tutvustusel.

"Tegemist on tegevusega, mis aasta-aastalt kasvab umbes 5 protsenti või rohkem ja seda üle Eesti. Maamajanduse seisukohast on see olnud üks kõige stabiilsema laiapõhjalise kasvuga sektor," märkis hobuliidu juhatuse liige.

Hääl lisas, et kui arvestada toetusi, mida hobumajanduse sektor on erisugustest põllumajanduse toetusprogrammidest antud, jääb see kaugelt alla 1 protsendi toetuste kogumahust.

"Ma ei taha sellega sugugi öelda, et uus minister peaks hakkama heldelt jagama, vaid vastupidi, tahan rõhutada, et hobumajanduse areng viimase 15 aasta jooksul on toimunud tegelikult turupõhiselt," rääkis Hääl ja märkis, et sektor on suutnud ise areneda ja ellu jääda ka siis, kui mujal põllumajanduses on olukord kehvem.

Hobumajanduse kasvupotentsiaal on suur, ütles hobuliidu juhatuse liige. "Tehes lihtsa rehkenduse – kui jõuame Euroopa Liidu keskmiseni hobuste arvu järgi inimese kohta – seal on näiteks Soome -, oleks meil praeguse 10 000 asemel 18 000 hobust. Kui jõuame Põhjamaade tasemele, oleks meil 30 000 hobust, kolmekordne kasv."

Hääl tõi välja, et hobumajanduses on siiski sektoreid, mida tuleks veelgi edasi arendada. Üks nendest on tema sõnul hobuturism, mis on seni täielikult ühte esindusorganisatsiooni koondumata.

"Tunneme liidus kõige rohkem puudust ühest liikmesorganisatsiooni, see on Eesti hobuseturismi katusasutus," ütles hobuliidu juhatuse liige. "See on tegelikult sektor, kus on väga suur arengupotentsiaal peidus ja see vajaks konsolideerumist."

Samuti tuleks Hääle hinnangul arendada hipoteraapiat ehk hobuste kasutamist teraapias. Viimasel ajal on avalikkuse huvi selle vastu suurenenud ning valdkonnal on suur potentsiaal, märkis ta.

Veelgi arendada tuleks Hääle hinnangul hobuste kasutamist metsamajandust. On küll ekspansiivne metsamajandus, kus harvesteri vastu ei saa, ent ühiskonnas näib olevat kokkulepe, et on teatud osa metsadest, kus harvesterile siiski kohta pole, rääkis ta. "Säästva metsamajanduse vallas on hobusel väga suur roll."

Hääl tõi ka välja, et kuna sisejulgeoleku arendamine on oluline, võiks riik kasutada hobuseid ka selles valdkonnas. "Ratsapolitsei rühma loomine oleks väga positiivne samm," ütles hobuliidu juht ja märkis, et see oleks oluline nii esteetiliselt kui ajalooliselt. "Meie põhjanaabritel on see kõik olemas," ütles Hääl.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Urmas+Sukles
Urmas+Sukles
Ivo Schenkenberg
Ivo Schenkenberg

Kõik rajun maha!!

Mart
Mart

Mis pläma see on? Praegu pole ju esimene aprill?

trackback
Politsei peab ratsaüksuse loomist liialt kalliks | Lääne Elu

[…] Vt ka: "Hobumajanduse Liit: riik võiks luua ratsapolitsei rühma" […]

wpDiscuz