0

Naiste tugikeskus jääb, kuid selle pidajad on uued

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

naiste varjupaik

Kuigi Läänemaa senine naiste varjupaik pannakse kinni, saavad perevägivalla all kannatavad naised tuge edaspidigi. Senine teenusepakkuja pelgab, et abi kvaliteet võib halveneda.   

Sotsiaalkindlustusamet leidis teise hankega Läänemaale teenusepakkuja, kes hakkab uuest aastast osutama abi koduvägivalla all kannatavaile naistele. Läänemaal hakkavad koos teenust osutama ühispakkumuse teinud MTÜ Eluliin ja Tallinna naiste kriisikodu. Lääne- ja Hiiumaa kõrval pakuvad nad teenust ka Harju-, Rapla- ja Järvamaal.   

„Seda muret ei ole, et Läänemaa naised abita jääksid,” ütles sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Kaili Uusmaa. Ta lisas, et Läänemaale jääb nii naiste varjupaik kui ka nõustamisteenus. Muutub telefoninumber, kuhu saavad abi vajavad naised helistada: uuest aastast on need numbrid 526 4697 ja 551 5491.

Eluliini juhatuse liige Eda Mölder kinnitas, et abi vajavaile naistele osutatakse teenust kolmapäeval allkirjastatud lepingu tingimustel. „Muidugi ei vasta need lepingu tingimused ootustele, see maht ei ole väga suur,” ütles Mölder.

Kui seni on Läänemaa naiste tugikeskusel kulunud aastas naiste abistamiseks üle 66 000 euro, siis nüüd on riigi seatud piirnorm Läänemaal veidi üle 28 000 euro. Mölderi sõnul on teoreetiline võimalus projektidest lisa saada. „Eluliinil on palju teenuseid, oleme usinad projektikirjutajad ning kindlasti hakkame raha saamiseks ka projekte kirjutama, kuid praegu ei näe ma Eestis seda kohta, kust saaks raha küsida,” ütles Mölder.

Mölderi sõnul saab riigi raha eest pidada maakonnas väikest varjupaika ja pakkuda ka nõustamisteenust, kuid selle maht väheneb.

Mölderi sõnul pakub neil nõustamisteenust Eesti naisjuristide liit ja juriidiline nõustamine on seotud just naistevastase vägivallaga, mitte võlanõustamise vms-ga. Psühholoogilise nõustamise kohta ütles Mölder, et Eluliinil on palju häid väljaõppinud psühholooge ja psühhoterapeute.

Mölder kinnitas, et neil on ka Läänemaal töötajad. „Varjupaiga ust peab ju lahti tegema,” ütles Mölder. Ta lisas, et nad tegid ka Läänemaa naiste tugikeskuse töötajaile koostööettepaneku.

Seni Läänemaal perevägivalla all kannatanud naisi aidanud Läänemaa naiste tugikeskuse juht Leili Mutso ütles, et on uue teenusepakkujaga suhelnud. Kuigi tugikeskuse töötajaile pakuti võimalust uue teenusepakkuja juures edasi tegutseda, siis teades, et nad uuest aastast enam teenust ei osuta, jõudsid kõik juba oma edasised plaanid teha.

Mutso pelgab, et edaspidi ei pruugi vägivalla all kannatavad naised samal tasemel abi saada, eelkõige kannatab nõustamine. Kui seni pakuti naistele 14 tundi psühholoogilist ja 15 tundi juriidilist nõustamist kuus, siis uus teenusepakkuja on lubanud psühholoogilist ja juriidilist nõustamist ühele naisele ühe tunni kuus ja juriidilist nõustamist vaid kriminaalasjade puhul. „Tund jääb aga väheks, selle ajaga ei jõua naise lugugi äragi kuulata,” ütles Mutso. Ta lisas, et juriidilist abi vajavad naised ka muudes kui kriminaalasjades, näiteks hooldusõiguse üle vaidlemisel. Samuti vajavad naised abi taotluste tegemisel jms. 

Läänemaa naiste tugikeskuse varjupaik suleb Mutso sõnul ukse uue aasta algusest. Kaks naist, kes seal viimati peavarju said, on mõlemad leidnud oma elamise: üks neist on juba ära kolinud, teine kolib neil päevil.

Mutso ütles, et seniste klientidega tegelevad Läänemaa naiste tugikeskuse inimesed vabatahtlikuna edasi. Endiselt jääb avatuks ka Läänemaa naiste tugikeskuse valvetelefon.

„Kahju on, et see, mis hästi toimis, enam ei toimi,” tõdes Lääne maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmus.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz