Marina Kaljurand. ARHIIV

Ajaloolane Jaak Valge kinnitas, et siseministeeriumi esitatud dokumendid Marina Kaljuranna kodakondsuse kohta kinnitavad, et Kaljuranna esivanemad olid Eesti kodanikud ning presidendiks pürgiv Kaljurand on sünnijärgne kodanik.

Tartu ülikooli uusima ajaloo dotsent Jaak Valge ütles BNS-ile, et Eesti iseseisvudes said automaatselt Eesti kodakondsuse need inimesed, kes vastasid tingimustele, mis esitati Maanõukogu 1918. aasta novembri määruses ja 1922. aasta novembri kodakondsusseaduses.

Ka toonitas Valge, et Eesti riik ei lähtunud kodakondsuse andmisel inimese rahvusest või usust.

"1922. aasta kodakondsusseaduse alusel said kodakondsuse need inimesed, kes vastasid kolmele tingimusele: kelle alaline elupaik oli seaduse maksmahakkamisel Eesti Vabariigis; kes kuni 24. veebruarini 1918 olid olnud Vene riigi alamluses ning kuni 1922. aasta novembrini ehk kodakondsusseaduse kehtimahakkamiseni mõne muu riigi kodakondsust polnud võtnud, ning need, kes ise või kelle vanemad olid Eesti Vabariigi toonase territooriumi kogukondade või seisuslike asutuste nimekirjades. Segadus Marina Kaljuranna vanavanemate kodakondsusega näib olevat tekkinud seetõttu, et selles kahtlejad lähtusid 1918. aasta Maanõukogu määrusest, mis aga 1922. aasta kodakondsusseaduse maksmahakkamisega kehtivuse kaotas,“ kinnitas Valge.

“Peame arvestama, et vastavalt Tartu rahulepingule on ka Komarovka küla Eesti territoorium. Seega, kui Marina Kaljuranna vanavanemad sealt pärit olid, said nad Eesti kodanikeks automaatselt," ütles Valge.

"Marina Kaljuranna vanavanemad said Eesti kodanikeks sünniga," ütles Valge. "Nad küll sündisid enne Eesti vabariigi väljakuulutamist, kuid nad sündisid territooriumil, mis jäi Tartu rahulepinguga Eesti vabariigi koosseisu. See fakt oli aluseks Eesti ametivõimudele neile kodakondsuse andmiseks."

Valge sõnul tõestavad kolm dokumenti, mille siseministeerium esitas Marina Kaljuranna sünnijärgse kodakondsuse tõestamiseks, et "Eesti riik ei kahelnud selles, et Marina Kaljuranna vanavanematel oli õigus Eesti kodakondsusele ning kodakondsus neil ka oli.”

Valge lisas, et ajaloolasena ei kahelnud tema isiklikult ka varem, et Marina Kaljurannal on sünnijärgne õigus Eesti kodakondsusele, "kuid kodanikena peaks meil olema hea meel, et see teema tõstatati ja nüüd kõigile selgeks sai."

Kommenteerides väiteid, et Marina Kaljurannale anti kas 1992. või 1993. aastal eriteenete eest Eesti kodakondsus, sõnas riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Mart Nutt, et isegi kui see nii oli, kaotas eriteenete eest kodakondsuse andmine tähenduse uue kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse kehtima hakkamisega.

Nutt nentis, et kui eriteenete eest kodakondsuse andime 1992. aastal võimalikuks sai, anti selle alusel aastatel 1992-1993 kodakondsust sadadele inimestele. Ta ei välistanud võimalust, et nende seas võis olla ka Marina Kaljurand.

Nuti sõnul võis see olla tingitud asjaolust, et 1938. aastal jõustunud ja kuni 1995. aastani kehtinud kodakondsuse seadus arvestas sünnijärgsust ainult isaliini pidi.

Nuti sõnul ei olnud 1922. aasta kodakondsuse seaduse ning 1938. aasta seaduse erinevused sisulised. "Mõlema seaduse kohaselt liikus kodakondsus isaliini pidi," ütles ta. "Toonaste arusaamade kohaselt käis kodakondsus mehega kaasas ning see praktika oli kasutuses pea kõigis Euroopa riikides." Näiteks kui Eesti kodakondsusega naine abiellus välisriigi kodanikuga, siis kaotas naine automaatselt Eesti kodakondsuse ning ta loeti ta automaatselt abikaasaga sama riigi kodanikuks ning nende lapsed said samuti automaatselt mehega sama kodakondsuse. "Kodakondsuse vahetus määrati kindlaks abiellumise faktiga," ütles Nutt. "Tänapäeva oludes tundub see kurioosumina, kuid toona oli tegemist reegliga."

Nutt toonitas, et 1992. aastal hakkas kehtima neljas põhiseadus. Selle 8. paragrahvi kohaselt on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Enne seda kehtis 1938. aasta põhiseadus.

1993. aastal võeti vastu 1938. aasta kodakondsuse seaduse muudatus, millega emaliin ja isaliin võrdsustati Eesti kodakondsuse edasikandumisel. 1995. aastal võeti vastu uus kodakondsuse seadus, mille järgi on Eesti kodanik sünnilt isik, kelle üks vanematest on lapse sünni hetkel Eesti kodanik. Seega pole vahet, kas tegu on ema või isaga, märkis Nutt.

"Neil seadusemuudatusel on tagasiulatuv jõud ning kõik enne selle muudatuse jõustumist sündinud isikud, kelle ema oli Eesti kodanik, on samuti Eesti kodanikud sünnilt," ütles Nutt.

"Juhul, kui aastatel 1992-1993 ka anti Marina Kaljurannale eriliste teenete eest, kaotas see 1993. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduse muudatuse ja 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seadusega tähenduse," ütles Nutt.

"Seega on Marina Kaljurand, kelle sündimise ajal kehtis 1938. aasta kodakondsuse seadus, seaduslikult Eesti sünnijärgne kodanik," kinnitas Nutt.

Siseministeeriumi kinnitas vastuseks presidendiks kandideeriva Marina Kaljuranna pöördumisele, et Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik ja esitas enda kinnituse tõestuseks kolme dokumendi koopiad.

Ministeeriumi teatel loeti 1922. aastal jõustunud kodakondsuse seadusega Eesti kodanikeks ka Tartu rahulepinguga liidetud territooriumidel elanud isikud.

Siseministeeriumi kinnitusel elasid Marina Kaljuranna vanavanemad Aleksander ja Aleksandra Rajevski Narova (Narva) vallas Komarovka külas, mis on Eesti territoorium alates Tartu rahust ehk 1920. aastast.

Lisaks on Marina Kaljuranna vanaisa Aleksander Rajevski kodakondsus tuvastatav läbi aja erinevate arhiividokumentidega nagu näiteks laste sünniaktid, abieluakt jms. Lähtudes eeltoodust saab siseministeerium kinnitada, et Marina Kaljuranna vanavanemad olid Eesti kodanikud. Sellest lähtuvalt on ka 1925. aastal sündinud Marina Kaljuranna ema Veera Rajevskaja sünnijärgne Eesti kodanik, nii nagu ka tema tütar Marina Kaljurand.

Siseministeerium lisas teatele ka kolm arhiividokumendi koopiat, millest üks on dokument perekonnanime muutmise kohta 1921. aastal, mille kohaselt said Marina Kaljuranna vanavanemad Aleksander ja Aleksandra perekonnanimeks Rajevski ning millelt nähtub, et nimi anti kodanikele.

Teine dokument on Aleksander ja Aleksandra Rajevski tütre Maria Rajevski sünniregistri kanne, kus on kinnitus, et ka Aleksander ja Aleksandra sündisid Narva vallas.

Kolmas dokument on Aleksander Rajevski abielu registrikanne 1939. aastast, mis kinnitab, et ka veel 1939. aastal oli ta Eesti kodanik. Vastavalt 1925. aasta perekonnaseisu seadusele peeti perekonnakirju üksnes Eesti vabariigi kodanike kohta.