Marina Kaljurand: kui täna toimuks rahvahääletus Exiti teemal

Lääne Elu

info@le.ee

Marina Kaljurand. Foto: Arvo Tarmula
Marina Kaljurand. Foto: Arvo Tarmula

Marina Kaljurand 
Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat

Mõnikord tundub, et Eesti ajakirjanike lemmikspordiala on viimastel aastatel avaliku arvamuse küsitlustulemuste avaldamine, sest koguni kolm korda kuus saame me üksikasjaliku ülevaate mitu protsendipunkti on muutunud erakondade toetus. Aga mida te teate sellest, kuidas suhtuvad inimesed Eesti liikmelisusesse Euroopa Liidus?

Ometi toimub Euroopa Liidus praegu suur meeskonnavahetus – tööd on alustanud või kohe alustamas nii uus Euroopa Parlamendi kui Euroopa Komisjoni koosseis. Seda olukorras, kus viimased viis aastat on mitme tõsise kriisi tõttu olnud Euroopa Liidule kõigi aegade raskemaid. Ka Eestis on toimunud olulised muutused: võimul on valitsusliit, mis pärast piinlikku hääletust otsustas viia Toompea lossi Valgest saalist välja Euroopa Liidu lipud ning üks koalitsioonipartner – EKRE – on võtnud eesmärgiks Euroopa Liidu lõhkumise.

Seepärast tahtsin alles tööd alustanud europarlamendi liikmena teada, kuidas suhtuvad Eesti inimesed Euroopa Liitu, kui nende ees seisaks samasugune küsimus nagu paar aastat tagasi brittide ees. Meenutan, et 2003. aasta septembris toimus rahvahääletus, seni viimane meie riigi ajaloos, millel 67 protsenti valijaist otsustas toetada Euroopa Liiduga ühinemist.

Pärast Kremli ja EKRE rünnakuid

Jah, muidugi viiakse kaks korda aastas ka Eestis läbi Eurobaromeetri uuringuid, aga selle tulemused näitavad eurooplaste „usaldust” euroliidu vastu. Hoopis teine asi on panna inimene tegelikku valimisolukorda ning küsida: kui praegu toimuks rahvahääletus euroliitu jäämise poolt või vastu, siis kuidas hääletaksite? Võrdluseks – ka erakondade puhul ei uuri sotsioloogid ju seda, kas valijad „pigem usaldavad” või „pigem ei usalda” mõnda erakonda, vaid paluvad teha konkreetse valiku parteide vahel.

Mõneti üllatuslikult selgus AS Turu-uuringute oktoobri keskel läbi viidud küsitlusest, et koguni 74% küsitletud Eesti kodanikest hääletaks praegu Euroopa Liidu liikmeks jäämise poolt ning vaid 16% selle vastu (10% ei osanud vastata). Arvan, et pärast viimaste aastate pidevat Kremli ja EKRE kriitikat Euroopa Liidu pihta on see väga hea tulemus!

Euroopa Liidu liikmelisust toetavad ülekaalukalt kõik sotsiaal-demograafilised rühmad, keskmisest vähem muulased ja alla keskharidusega inimesed. Ent isegi EKRE valijaist enamus ehk 54% hääletaks euroliidu poolt.

Ajalooliselt on nii eestlased kui eestivenelased Euroopa Liidu liikmelisust toetanud enam-vähem võrdselt. Mis on ka mõistetav, sest majanduskasvu, viisavaba liikumist ning vabalt Euroopas töötamist on nautinud nii ühed kui teised. Vahe suhtumises tekkis pärast Krimmi annekteerimist ning seejärel Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone Venemaa vastu. See omakorda tõi kaasa Kremli tänaseni kestva infosõja Euroopa Liidu vastu, mis mõjutab Kremli infoväljas elavate eestivenelaste hoiakut. On märkimisväärne, et üha sagedamini kattuvad sõna-sõnalt EKRE rünnakud Euroopa Liidu vastu nende argumentidega, mida kasutavad Kremli propagandakanalid, eelkõige sellistel teemadel nagu migratsioon, islam, vähemused.

Turu-uuringud tundsid juba 2002. aastal huvi Eesti kodanike ootuste vastu Euroopa Liidu suhtes. Nüüd küsiti, kuidas liitumiseelsed ootused on täitunud. Meie inimeste hinnangul on Euroopa Liidus kasvanud meie majanduslik heaolu, tugevnenud Eesti julgeolek ning meie riigi mõjukus maailmas. Parematest õppimis- ja reisimisvõimalustest rääkimata. Teisisõnu – ootused on täitunud ja enamuse inimeste jaoks ka ületatud.

Brexit hoiatas Exiti eest

Samas suhtuvad kõige kriitilisemalt Euroopa Liidu mõjusse just need inimesed, kes neist arengutest ise kõige vähem on kasu saanud. Mis omakorda kinnitab vana tõde selle kohta, et suur ühiskondlik ebavõrdsus loob viljaka pinnase populismile ning tekitab suuri pingeid isegi edukalt arenevas ühiskonnas.

Sajandi alguses oli meil olukord, kus Mart Laari juhitud valitsus viis Eestit ennaktempos Euroopa Liitu, aga nii kiire tempo tekitas inimestes umbusku. Nüüd on olukord vastupidine: inimesed toetavad meie liikmelisust tugevalt, aga ühe koalitsioonipartneri pantvangis olev Jüri Ratase valitsus on kõige euroskeptilisem Eesti valitsus sel sajandil.

Kui isegi pärast kõige raskemaid aastaid Euroopa Liidu ajaloos tajuvad inimesed liidu vajalikkust meie riigi jaoks, siis ei saa neid ootusi alt vedada. Minus sai kinnitust veendumus, et meie esindajatelt Euroopas oodatakse sellist tööd liidu tugevdamiseks, mis parandab meie inimeste elujärge. Mitte sellist käitumist, kus kogu euroliidu ühistööst tuleneva kasu kirjutavad poliitikud oma nimele, aga vastutus isegi siseriiklike altminekute eest veeretatakse müstilise „Brüsseli” kaela. Millega see lõppeb, näitasid ilmekalt britid.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
15 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu-toomas
4 aastat tagasi

Huvitav mis kärbes seda mammit on hammustanud ?

Sedasi
4 aastat tagasi

Teadmiseks Marinale ja kõigile tema sõnu pimesi uskujaile:
EKRE ei ole võtnud eesmärgiks EL lõhkumist. Kriitilisus tähendab seda, et tuuakse välja kitsaskohad ja samas käiakse välja ka võimalikud lahendused!
Minu meelest on kõige arukam, elutervelt mõtlevam ja vajadusel sõna võtnud eurosaadik Eestist ainult Jaak Madison EKREst. Ülejäänud, Marina kaasa arvatud, on seal lihtsalt hall mass, ballast, kogemusturistid, mitte tõsiseltvõetavad eurosaadikud.

võltsi
4 aastat tagasi

naeratusega rahvast ei peta, enamuses ajaloo sigadustes on süüdi sotsid

pudrujakapsad
4 aastat tagasi
Reply to  võltsi

Sotsiaaldemokraatia ja natsionaalsotsialism on veidi sarnased terminid, kuid VÄGA erinevad ideoloogiad. Ajaloo sigadustes on aga süüdi natsid ehk just viimase ideoloogia esindajad. Paraku kipub ka EKRE natsionalismi ülistama.
Kommunistid tahtsid ju põhimõtteliselt õiget asja – et mitte ainult rikastel, vaid kõigil oleks hea elada – kuid ei osanud seda ellu viia.

juss
4 aastat tagasi
Reply to  pudrujakapsad

Mida tähendab natsionalism? Ja kas see on halb?

pudrujakapsad
4 aastat tagasi
Reply to  juss

Milleks meile EKRE-stiilis liigne rahvusluse rõhutamine? Kas konflikte ja sõdu on maailmas veel vähe?

misasja
4 aastat tagasi
Reply to  pudrujakapsad

Ei pea häbenema olla eestlane!

juss
4 aastat tagasi
Reply to  pudrujakapsad

Ära keeruta nagu Ratas! Küsin ju lihtsalt: mida tähendab natsionalism? Ja kas see on halb?

pudrujakapsad
4 aastat tagasi
Reply to  juss

googelda

Ain
4 aastat tagasi
Reply to  pudrujakapsad

milles rikkad süüdi siis on, et neid karistama peab. Raha ei kasva puu otsas, selle saamiseks tuleb vaeva näha, mingi joodiku tõttu kes ei viitsi midagi teha, ei peaks töökaid karistama. Prse oma kommunismiga!

pudrujakapsad
4 aastat tagasi
Reply to  Ain

Kui üksikud erandid välja arvata, siis päris rikkaks saadakse ikkagi ainult teiste arvel ehk siis mingil viisil teisi enda kasuks tööle pannes.

nojah, aga
4 aastat tagasi
Reply to  pudrujakapsad

Kes keelab rikkaks saada?

Köik
4 aastat tagasi
Reply to  nojah, aga

ei taha teisi koorida.

Ain
4 aastat tagasi

Jama jutt.Brexit näitab alles, et mitte midagi halba ei juhtu, vastupidi. Seda kardavadki krdid.

juss
4 aastat tagasi

Kui kommunistid ja nende sabarakud suud ei pruugiks, oleks elu Eesti Vabariigis lill!